Sami Seppänen: Radiolinja peakontor Eestis oleks tore
Kuna igal nädalal tuleb tal Soomes töövisiidil käia, siis naljaga pooleks meeldiks talle olukord, kus Radiolinja peakontor paikneks Eestis. Samas tunnistab ta, et see ei ole tema otsustada.
Seppäneni jätab jutt Soome ettevõtete Eestisse kolimisest skeptiliseks. Need Soome ettevõtted, kes vähegi Eesti vastu huvi tundnud, on Eestis äri ajama hakanud. Seejuures ei ole Eesti Euroopa Liidust väljaspool olek Soome ettevõtete plaanidele suurt mõju avaldanud.
Ometi näeb Seppänen ka teist lainet Soome ettevõtjaid, kelle plaanidele Eesti astumine Euroopa Liitu mõju avaldab. Osa Soome ettevõtetest seisab väga madala aia taga ning vaatab, kes esimesena üle aia hüppab, s.t Eestisse üle kolib.
##Seppänen usub, et kui üks suurem ettevõte otsustab peakontori Soomest Eestisse tuua, siis võtavad temast eeskuju ka teised. Kuid kes on see esimene?
Radiolinja Eesti juht usub, et jutud kolimisest on pigem mõjutusvahend. Näiteks elektroonikagigant Elcoteqi peakontori Eestisse kolimise vihjeid peab Seppänen vahendiks, millega saadetakse Soome valitsusele sõnum, et see ei annaks Elcoteqile põhjust kolimiseks.
Soome ettevõtetele on Eestisse kolimine ahvatlev. Kahe riigi maksukoormuses on suur erinevus. Kuid lisaks sellele ei saa Seppäneni hinnangul arvestamata jätta ka kaudseid makse, mis Soomes näiteks kütuse, alkoholi või tubaka tarbimisel tasuda tuleb. Vahe maksukoormuses on tema sõnul hiiglaslik.
Lõunanaabrite turu vastu on Radiolinjal pidev huvi olnud, kuid seal on raske litsentsi saada. Seppäneni sõnul on sealsetel operaatoritel kuidagi õnnestunud oma ideid otsuselangetajatele hästi edastada.
Seppänen võrdleb olukorda Lätis olukorraga Eestis aastail 1992–1994. Selle põhjuseks on poliitika ja ärimaailma liiga tugev side, mis omakorda pärsib konkurentsi.
Radiolinjal ei ole Euroopa vallutamise plaani, kuna Sonera paar aastat tagasi Euroopas kõrbes ning kaotas mitusada tuhat Soome marka soomlase kohta.
Sonera kõrbemise põhjuseks oli ebaõnnestunud regulatsioon. Kui firma oma kaubamärgiga Guam Saksamaa turule läks, siis Deutsche Telekom, kellel oli märkimisväärne turuosa, väitis järsku, et tehniliselt on kahe firma võrke raske ühendada. Sonera ei saanud liitumisi müüa, sest konkurendi võrku ei olnud võimalik helistada. Guam lõpetas pankrotiga.
Unineti juhatuse esimehe soomlase Markus Nisula sõnul Seppänen tühja juttu ei räägi. Sõber, kolleeg ja rahvuskaaslane räägib Seppänenist kui tugevast keskendujast. Samal ajal kui ta suudab suurfirma efektiivselt tööle panna, osaleb ta ise uue tähtsa telekommunikatsiooniseaduse aruteludes. Uues seaduses näeb Radiolinja Eesti juht Nisula sõnul märkimisväärset rahalist mõju kõikidele mobiilioperaatoritele, sh Radiolinjale. Ilma mõjuta ei viitsiks ta sellega üldse tegeleda.
Uninet on Soome taustaga ettevõte, mis kuulub koos Radiolinjaga Elisa kontserni, samamoodi nagu Elion ja EMT kuuluvad Eesti Telekomi kontserni.
Seppänen ennustas enne 14. septembri referendumit, et toetusprotsent Euroopa Liiduga liitumisele tuleb 60-65, ja tal oli peaaegu õigus. Eesti astumist Euroopa Liitu võtab ta justkui loomuliku asjakäiguna, mis suuri muutusi kaasa ei too. Ühe siiski toob – uue telekommunikatsiooniseaduse.
Seppäneni sõnul peab uus seadus täiendama senist telekommunikatsiooniseadust, mis Eesti sügavast banaaniriigi staatusest välja tõi, nii et see paneb turu efektiivselt tööle. Uue seadusega on oodata uute operaatorite turulepääsu lihtsustumist ja kõnehindade langust.
Seppäneni perekond elab Eestis, kolmandiku nädalavahetustest veedab mees Soomes, kus käib lisaks tööle ka suvilas puhkamas, sõpradega kokku saamas, vanemate juures ning kultuuri nautimas. Eestis harrastab Radiolinja Eesti juht golfi.
