Sampo panga juht Härmo Värk: sel aastal ?kirvest? ei tule
Põhiline märksõna on areng, sest laiemas plaanis jätkub majandusareng sarnaselt viimaste perioodidega.
Rohkem saame tunda eurointegratsiooni mõjusid, senine periood on olnud selleks veel liiga lühike. Tänavu avaldub eurorahade ja -toetuste mõju Eesti majandusele, rohkem tunnetame tugifondide ja infrastruktuuride arengut.
Töötleva tööstuse hea käekäik on suures sõltuvuses Euroopa Liidust, sest sinna läheb meie ekspordist 75?80 protsenti. Liidu majandus on stabiilselt stagnatsioonis, sealt väga optimistlikku pööret ei julge sel aastal loota. Odav dollar ja naftahinna tõus pärssisid eksporti Euroopa Liidus. Aga usun, et senisest halvemaks olukord ei muutu. Teistpidi jätkab sisemajanduse nõudlus kasvu ning kui töötleva tööstuse osa mõnevõrra väheneb, siis kaubanduse ja ehituse kasv kompenseerivad selle.
?? Eraisikute vaatevinklist rääkides, kas laenamine jätkub senise hooga?
Möödunud aastal kasvas eluasemelaenuturg 50%. Kahtlen, kas ta nüüd veel kiiremini kasvab, kuid võib-olla sama kiiresti küll.
Sarnaselt Eestiga on ka Soomes täna laenubuum. Eluasemelaenu maht kasvab väga kiiresti, inimesed laenavad meeletult.
Meie panga eesmärgiks on suunata inimene laenamise kõrvalt ka säästma. Kui laenu võtnud pere ei suuda oma kohustusi täita, on tagajärjed rasked. Põhjamaades on inimestel n-ö puhver, mida eestlased veel ei tunne. Neil on seljatagune kindlustatud näiteks väärtpaberiportfelli või kinnisvaraga. Kui midagi juhtub, suudavad nad laenu edasi teenindada. Kui aga meil palgad ei kasva enam, inimesed hakkavad töökohti kaotama, siis sellist puhvrit meil ei ole.
Erinevus on ohutunnetuses: Eestis tegutsevate Skandinaavia riikide emapangad peavad elu-asemelaene suhteliselt väikese riskiastmega laenudeks. Kuid ei maksa unustada, et erinevus on meie ja Skandinaavia inimeste säästudes. Seetõttu peame inimesi laenamise kõrvalt suunama ka säästma.
?? Mis tagasilöögid võivad Eestil sel või paaril järgneval aastal kirvena pea kohal oodata? Millele pöörata tähelepanu?
Teatud trende tähele pannes ilmselt eriti ootamatut kirvest ei tule. Näiteks võiks jälgida elanikkonna tarbimist üksikisiku tasandil, kui palju ja milliseid sisseoste tehakse, kui sageli kinos käiakse. Mullu võis tarbimises märgata väikest langust.
Samuti võib vaadata, kuidas läheb uute autode liisimine. Viimastel aastatel on see liikunud kasvavas joones, aga näiteks mullu müüdi vaid neli protsenti uusi autosid rohkem. See näitab ka kasvu pidurdumist.
Majanduses võib oluline tagasilöök tulla seoses eksportturgudega. Praegu küll räägitakse lootustest tõusule, aga juhul kui euroliidus hakkab majandus halvenema, võivad Euroopa turud suures ulatuses ära kukkuda. Kui siis pole ka väljundit Venemaale, võib Eestis sattuda rida ettevõtteid raskustesse ja hakata töökohti koondama. Järgneb ahel: kui töökohad suures mahus kaovad ja inimesed on võtnud kohustusi, hakatakse realiseerima turul kinnisvara. See on must stsenaarium, mida praeguste prognooside kohaselt tulekul ei ole.
?? Soomes on Sampo päris tõsine tegija. Siit küsimus Eesti-Soome kaubandussuhete kohta, millises seisus need teie arvates on?
Kaubandus Soomega moodustab Eesti väliskaubandusest ligi viiendiku. Teame ka, et arvuliselt on Soomest Eestisse tehtud kõige rohkem välisinvesteeringuid. Eesti on silma paistnud oma atraktiivse investeeringute keskkonnaga. Tulenevalt sellest arutati mullu Soomes erinevate ettevõtete ja ametivõimude tasandil päris palju seda, kas Eestisse hakkab ettevõtteid üle tulema. Esimesed firmad on juba tulnud. Teistpidi liigub sinna jälle meie tööjõud: ehitajad, arstid.
?? Kui tõenäoline on soomlaste ülekolimine siinse parema maksukeskkonna tõttu?
Üpriski tõenäoline, aga kas just laviinina ? Pole küll täpselt kursis Soome maksukeskkonnaga, aga Soome maksuamet ilmselt ei aktsepteeri kontori siia registreerimist nii, et tootmine ja inimesed asuvad Soomes. Reaalsed operatsioonid tuleb vähemalt mingis mahus siia tuua.
Lõuna-Soomet teenindavatel firmadel pole vahet, kas nad teevad seda Helsingist või Tallinnast, seetõttu neid võib siia tulema hakata. Euroopa Liiduga ühinedes sai alguse selleteemaline diskussioon, aga käesolev aasta peaks näitama, kas neid ka reaalselt tuleb. Reaalne firmade liigutamine vajab ettevalmistusi. Prognoosin küll, et neid tuleb.
Soome lasi tulumaksumäära ühe protsendi võrra alla, mis ilmselt pole piisav ega vastanud niipalju sealsete äriringkondade ootustele.
?? Eesti ja Soome ? Koljat ja Taavet ? kohati tundub Eestile, et oleme mõjutanud Soome majandust isegi rohkem, kui Soome oma meid? Kuidas kommenteerite?
Võib-olla praktilisest mõjust enam oleme neid pannud analüüsima. Soomel on tugev teadmispõhine majandus, üles ehitatud tugev sotsiaalsüsteem.
Kuid ka Soome peab mõtlema pikemaajalisele jätkusuutlikkusele ja konkurentsivõimele. Tänaste nii lähedaste Euroopa Liidu riikidena on meil majanduses ja arengus tuntav vahe sees, Soome on loomulikult ees, samas on Eesti keskkond atraktiivsem.
Loodan, et oleme ärgitanud Soome poliitilisi ja äriringkondi mõtlema oma maksusüsteemi üle, mis juba iseenesest on midagi väärt. Meid septembris külastanud kontsernijuhi Bjorn Wahlroosi sõnum oli samuti, et kaugemas perspektiivis on Skandinaaviamaadel väga raske jätkata sama majandus- ja maksusüsteemiga. Elanikkond vananeb, makse laekub vähem ja sotsiaalsüsteemid on üles ehitatud nii, et põhinevad suuresti kõrgetel maksudel. Seda sotsiaalsüsteemi ei jõua nad järgmise 20 aasta jooksul välja vedada, vaid peavad ka ennast reformima.
?? Björn Wahlroos rääkis ka, et eestlased võiksid vabalt saada Põhjamaade varahoidjaks. Mis on takistuseks olnud ja kui tõenäoline on, et Eesti pangad hakkavad hoidma Põhjamaa rikaste inimeste raha?
Ta pidas silmas hoogsamat privaatpanganduse arendamist, ehk et Eesti hakkaks pakkuma selliseid varahoidmisteenuseid nagu näiteks Luksemburg. Samas ütles Wahlroos ka, et siis peaksime muutma oma pangandusalaseid seadusi, suurendama inimeste privaatsust. Põhjamaade inimesed paneksid Eestisse siis rohkem raha, kui pangasaladuse kaitse oleks tugevam kui täna.
Kuid ma pole päris kindel, et meie tänases poliitilises keskkonnas on Eestil tahe seda teha. Meil loomulikult on pangasaladus, aga see pole võrreldav Luksemburgi seadustega.
Usun, et see oli rohkem uitmõte. Teistpidi spekuleeriti ka, kas Eesti võiks saada Põhjamaade finantskeskuseks. Aga seda Wahlroos ei uskunud, Eesti on liiga väike. Ei Helsingit ega Stockholmi peeta finantskeskusteks, kuigi seal liigub tunduvalt rohkem raha.
?? Kas eurole üleminek toob kaasa inflatsiooni?
Isiklikult arvan, et kuna kurss on 1:15-le, toob see paratamatult muudatusi kaasa: poes, restoranis, taksonduses. Vähemasti soomlastega rääkides ütlevad nad, et hinnad kallinesid kuigivõrd.
?? Millised on Eesti riigi kümne järgmise aasta arengud?
Oluline on tugevdada majanduslikku konkurentsivõimet: et investeeringud jätkuksid ja töökohti loodaks juurde.
Ettevõtted peaksid rohkem tekitama lisaväärtust. Demograafiliste probleemide, elanikkonna vähenemise tõttu on oluline, et suudaksime ise rohkem luua oskusteavet nõudvaid töökohti, kus on võimalused inimestele suuremat palka maksta.
Teisalt elab ümber Läänemere haritud ja integreerumisvõimeline rahvas, siinsel regioonil on kasvupotentsiaali. Tuleb tähelepanu pöörata kogu regiooni konkurentsivõimele.
CV
?? Sampo Panga juhatuse esimehena on Härmo Värk töötanud viimased neli aastat. Varem on ta tegutsenud Eesti Investeerimispanga presidendi ja Optiva Panga juhatuse esimehena.
?? Helsingis rahvusvahelise ärijuhtimise magistri eksami sooritanud Värk on ka Eesti Pangaliidu juhatuse liige.
?? Vabal ajal tegutseb ta Tallinna Vanalinna Rotary klubis, mängib korvpalli, käib jahil ja püüab kala.
