Ühinemisprotsessi kuluks on nimetatud 3,1 miljardit krooni, esitatud on ka esimesed kahjunõuded.

“Süsteemide ühendamine Soomes ei läinud oodatult ja seis oli päris kriitiline,” tunnistab Eestis tegutseva Sampo panga juht Aivar Rehe. Eestis ta olukorra kordumise võimalust ei näe. “Eesti ja Soome süsteemid on täiesti erinevad.”

Ehkki täielik sidumine toimub alles järgmise aasta lõpul, alustati Rehe sõnul eeltöid juba möödunud sügisel. Ometi ei hoidnud pikk ettevalmistusperiood ära tõrkeid Soome infosüsteemi ühendamisel. Danske Bank teatas nelja riigi, Soome, Eesti, Läti ja Leedu Sampo esindustele oma ühinemisotsusest juba 2006. aasta novembris.

Kõigepealt võeti ühendamine ette Soomes, järgmisena toimub see kolmes Balti riigis. Uute probleemide vältimiseks tehakse Rehe sõnul infotehnoloogia põhjalik analüüs. “Kindlasti on erakordne kogemus viia kolm Balti riiki ühel ajal samale platvormile,” räägib Rehe, kelle sõnul oleks praeguse nelja eri süsteemi ülalpidamine ebaotstarbekas. “Kliendid saavad sellest ainult lisaväärtust,” lubab Rehe ning peab võimalikuks mõningate jae- ja äriklientide teenustasude läbivaatamist ja alandamist.

Esimene Sampo panga Eesti kliente puudutav muudatus toimub Rehe sõnul selle aasta suvel, kui muutuvad Sampo telefoniteenuse numbrid. “Numbrite muutumisest anname teada paar-kolm nädalat varem,” lubab pangajuht. Numbrite muutumine tuleneb Sampo telefonisüsteemi ühendamisest Danske Bankiga ühisesse võrku. Samal ajal uuendatakse ka arvutiparki. Rehe sõnul on Lätis ja Leedus selline etapp juba läbitud.

Ehkki juuni alguses toimub ka pankade ametlik ühinemine, mille alusel muudetakse Sampo siinne esindus Danske Banki filiaaliks, säilitatakse praegune ärinimi. “Muudatus puudutab ainult kaubamärgi kujundust,” kommenteerib Sampo kommunikatsioonijuht Anneli Rõuk.

Danske Bankil on 5,9 miljonit klienti, Eestis on Sampo pangal 165 000 klienti.

Möödunud reedel alandasid Eesti kommertspangad korduvkasutusega paroolikaartide limiiti 5000 kroonini.

SEB panga kinnitusel jäävad koodikaardid siiski esialgu ID-lahenduste alternatiivina kasutusse, sama kinnitatakse ka Hansapangast. Sampo pank lubab asendada korduvkasutatavad koodikaardid ühekordsetega, Nordea pank jätab ühekordsete koodikaartide limiidi kliendi otsustada.

”Korduskasutusega paroolikaart on oma aja ära elanud, sest selle koodid on lihtsalt kopeeritavad ja hiljem saab neid kasutada omaniku teadmata,” selgitab SEB e-tehnoloogia divisjoni direktor Tammo Otsasoo. Esialgu on tema sõnul siiski raske ennustada, millal minnakse täielikult üle ID-kaardi kasutamisele, ent arvatavasti toimub see paari aasta jooksul.

SEB eraklientidest kasutab praegu ID-kaarti 13%, Sampo panga klientidest 12%. Korduvkasutusega paroolikaartide osakaal oli nimetatud pankades vastavalt 78% ja 44%.