"Kui leedulased mõtlesid kaks aastat tagasi, et teevad konkursi ja valivad, keda tahavad ning küsivad investoritelt, palju te meile asukoha eest peale maksate, kui me laseme teil tuumajaama investeerida, siis täna ma arvan, on Leedus reaalsustaju kohale jõudnud ja ootame ära, kuidas Leedu strateegilise investori otsimise projekt lõppfaasi jõuab," ütles Liive tänasel pressikonverentsil.

"Neil on novembris tähtis kuupäev ja näeme, mida investorid siis ütlevad, kas nad maksavad või ütlevad, mida Leedu riik peaks tegema, et nad sinna tuleksid."

Leedus tuumajaama rajamist raskendab Liive sõnul rajatava tuumajaama asukoht, mis paikneb merest kaugel järve ääres. "Mis tähendab seda, et selleks, et reaktor sinna kohale vedada, nõuab suuri logistilisi kulusid," sõnas Liive.

"Logistikat puudutavat uuringut tehakse. Võibolla on vaja viadukte ümber ehitada, ehitada uued teed ja ma kujuta ette, mis see maksma läheb."

Liive ei jaganud optimismi, et Eesti peaks kindlasti leedulaste projektis osalema.

"Täna kindlasti ei ole meil piisavalt informatsiooni, et öelda, et Leedu projekt on oluliselt majanduslikult kasulikum kui Eesti, Olkiluoto või Fennovoima projekt," sõnas Liive.

"Leedu probleem on minu kogemuse põhjal on olnud see, et seal puudub reaalsustaju," ütles Liive, kelle sõnul võib nüüdseks siiski kindel olla, et reaalsustaju on kohale jõudnud.

Leedu loodab uue tuumajaama ehitust alustada 2013. asatal. Esimene 1200–1600 MW suuruse võimsusega reaktor peaks elektrit hakkama tootma aastatel 2018–2020.