Sandor Liive: tuumajäätmed Eestisse, kes seda ütles? Absurd!
Hetke seisuga ilmselt küll, aga võimalik, et osad jaotuvad ka vastavalt sellele, kui palju keegi uuest jaamast elektrit tahab.
?? On käinud läbi ka mõte, et tekkivad tuumajäätmed peaksid tulema igasse kolme riiki?
Ma ei tea, kuskohast selline info tuleb, aga see on täiesti absurdne. Mis oleks selle mõte? Leedulastel on niikuinii juba jäätmed olemas, nad ehitavad niikuinii hoidla, saavad Euroopast rahagi. Lähenemine, et igaühele mingi ports, tähendab seda, et tuumajaamale võib kohe nii rahaliselt kui poliitiliselt vee peale tõmmata.
?? Kohtusite hiljuti Prantsuse reaktoriehitaja Areva juhtidega. Mida arutasite?
See oli rohkem tutvumisvisiit. Eks info liigub. Olen saanud ka näiteks Ameerika tuumatehnoloogia tootjatelt erinevaid kirju kontaktide loomise sooviga.
?? Milliseid poliitilisi otsuseid tuumajaama ehitus vajaks?
Ka see on üks asi, mida tuleb uurida. Milliseid kooskõlastusi on vaja riiklikel, Euroopa Liidu või nt ka Aatomienergia Agentuuri tasandil. Ilmselt peab olema Leedu parlamendi otsus ja garantii. Eestis formaaljuriidiliselt oleks ehk vaja Eesti Energia nõukogu ja aktsionäride üldkoosoleku (majandusminister ? toim) otsust. Kui nemad tahavad omakorda valitsusse ja parlamenti minna, siis on see nende otsus.
?? Mida see Leedu-poolne garantii kujutab?
Toon sellise näite. Austrias anti tuumjaama ehituseks luba. Jaam ehitati valmis, vahepeal aga vahetus võim ja kasutusluba ei saadud. Mitu miljardit eurot tuules. Ma tean, et näiteks Soomes annab riik ennetava garantii, et juhul, kui riik peaks ümber otsustama, siis kahjud hüvitatakse. Leedus peab midagi sarnast tulema.
?? On räägitud, et äkki tuleb tuumaprojekti veel mõni partner. Poolakad näiteks?
See on ainult juttude tasandil. Leedulased on öelnud, et poolakad on neil külas käinud, kuid see on ka kõik. Midagi konkreetsetmat praegu veel pole.
?? Mis seisus on Leedu-Poola ja Leedu-Rootsi vaheliste elektrikaablite projektid?
Kahjuks ei ole need asjad väga kiiresti edasi liikunud. Aga konkreetsust on ka siin vaja.
?? Milline on tuumateema ajalugu Eesti Energias?
2002. aastat võib pidada alguseks, tellisime siis tuumajaamateemalise uuringu. Just oli läbi saanud NRG tehing. Samal aastal otsustasid soomlased uue jaama ehituse. Ega see uuring väga sügavuti ei läinud, kuid kõik olulised küsimused olid läbi arutatud-arvutatud. Ka see, kuidas teha jaama Eesti, Leetu, Soome. Kas teha jaam üksi või mitmekesi.
?? Miks siis lõpuks Leedu, mitte Eesti või Soome?
Seesama uuring näitas, et kõige mõistlikum oleks teha ühisjaam Leetu või Soome. Me oleme tegelikult ka soomlastele öelnud, et kui nad peaksid hakkama ehitama oma kuuendat reaktorit, siis oleme huvitatud. Aga Leedu asi on konkreetsem. Pealegi, kui leedulased päris üksi ilmselt hakkama ei saaks, siis soomlased saavad ka omapead jaamad ehitatud.
?? Nii et ühine tuumajaam on olnud pigem Eesti initsiatiiv?
Igalühel on olnud oma roll. Kui Leedu elektrivõrku erastati käisin ma ise kümneid kordi Leedus ja kohtusin sadade otsustajatega. Ja iga kord ütlesin ma: ?Meil on energeetikas sarnased huvid. Ignalina pannakse kinni, tegelikut peaksime koos uue jaama ehitama. Muuseas, järgmine samm pärast Leedu elektrivõrgu erastamise ebaõnnestumist oli Soome lahe aluse elektrikaabli projekt. Oleks võinud ju solvunut mängida, kuid tegelikult kutsusime just meie leedulased ja lätlased selles osalema.
?? Kui Brazauskas (Leedu peaminister ? toim) eelmise aasta lõpus Eesti Energias külas käis, mida arutasite?
Tema rääkis koostöövõimalustest ja ka lootusest Ignalina kasutamist pikendada. Sisseostetud gaasist ja naftast elektri tootmisest. Mina tutvustasin Eesti Energiat ja presenteerisin ühise jaama ideed. Konkreetne ettepanek oli sõmida kolme energiafirma vaheline memorandum ühise tuumajaama tegemiseks.
?? Mis saab põlevkivielektrist?
See on alles ka tulevikus. Tänase seisuga jääb meil praegusest 2200 MW võimusest 2016. aastal alles 430 MW. Seega tuleb vahepeal uusi plokke ehitada. Vähemalt kaks, võib-olla rohkem. On ka võimalus, et õnnestub praeguste katelde tegutsemisaega pikendada 2016. aastast edasi. Praegu arenevad tehnoloogiad, mis lubaksid katelde renoveerimisega karmistuvaid keskkonnatingimusi täita.
?? Mis seisus on teie hakkepuidu projekt?
Viimases staadiumis. Ettevalmistused ja uuringud tehtud. Vaja on teha investeerimisotsus. Idee on selles, et praegustesse põlevkivikateldesse saaks lisada hakkepuitu, turvast ja muud orgaanilist materjali. Kuni 10% võiks seda kraami kateldesse minna. Nii vähendaksime heitmeid ja mitmekesistaksime ka energiaportfelli.
?? Kas põlevkiviga ei saaks midagi kasulikumat teha kui lihtsalt ära põletada?
Plaanime põlevkiviõli tootmise laiendamist. Praeguselt maksimaalselt 180 000 tonnilt suurendame seda 360 000 tonnini.
?? Aga põlevkivi gaasistamine?
Kavandame praegu katseid. Näiteks Ameerikas tehakse nii, et kivi ei toodagi maa peale, vaid n-ö ?põletatakse? maa all ja pinnale tuuakse juba valmis gaas ning soojus. Meil pole põlevkivi selleks ehk piisavalt sügaval, samuti võib probleeme tulla põhjaveega, aga on ka maapealseid gaasistamise võimalusi, mida uurime.
?? Mida veel?
Tuuleenergia alal kavandame projekti, mis edu korral toob tuhamägede otsa mitukümmend tuulikut.
?? Me oleme ühendatud Venemaa elektrivõrguga, olete te kaalunud ka lõplikku lahtiühendamist?
Jah, need variandid on tehniliselt-rahaliselt läbi kaalutud. Kui peaks toimuma n-ö kraani kinnikeeramine, siis on meil isegi kolm stsenaariumi. Kõik kolm Balti riiki eraldi Venemaa võrgust väljas, Eesti eraldi ja kolmas oleks saarekesed elektrijaamade ümber. Aga elekter pole gaas, kus võid ühe liigutusega asja sulgeda. Kui Venemaa peaks midagi sellist tegema, siis oleks hoobilt pime ka Kaliningrad ja Loode-Venemaa.
