Sandor Liive: vaja võib minna 30 miljardit krooni
••Teeme ühe asja kohe alguses selgeks. Millal Eesti Energia nõukogu kavandatavast hinnatõstmisest siis lõppude lõpuks teada sai?
See oli reedesel päeval augusti lõpus. Oli väljasõit Ida-Virumaale Narva elektrijaamadesse, sel päeval oli jutuks põlevkivienergeetika tulevik ja vajadus tõsta Narvas elektritootmise hinda. Eelmisel teisipäeval, 4. septembril tegime info avalikuks.
••Ometi räägiti eelmisel nädalal, et nõukogu jäi infosulgu. Või et nõukogu oli selle väljasõidupäeva lõpuks nii väsinud, et ei saanud arugi, kuidas neile tutvustatakse aasta tähtsaimat majandusotsust.
See jutt pole tõsi. Nõukogu sai kindlasti aru. Minu arvates on sellest protsessist üsna täpselt kirjutanud Jürgen Ligi oma blogis.
••Ka peaminister Andrus Ansip oli hämmingus. Lausa kärkis ja süüdistas Eesti Energiat salatsemises. Olete Ansipiga neil teemadel rääkinud?
Rääkisime pärast hinnatõusu kava avalikustamist. Detailidesse ma ei läheks
••Kuidas sellise hinnatõstmise avalikuks tegemine siis Eesti Energias käib?
Varem on Eesti Energia saatnud hinnatõusutaotluse energiaturuinspektsiooni, siis on seda menetletud, infot edasi-tagasi saadetud. Lõpuks hind kinnitatud ning avalikuks tehtud. Siis on meid samuti süüdistatud varjamises, et teatame viimasel minutil ning kliendid pole saanud oma plaane teha jne.
Seekord tegime teistmoodi – kohe kui viimase taotluse saatsime, tegime info ka avalikuks.
••Inspektsioon hindab seda taotlust mitu kuud. Mõnel ministril kulus selle hindamiseks üks minut...
See on hea tähelepanek.
••On selles hinnas “õhku”? Küsite rohkem kui tegelikult vaja?
Ei ole. Ei küsi.
••Samas olen kindel, et küsitud hinda te ei saa.
Miks te nii arvate?
••Kas või seepärast, et keegi saaks näidata, kuidas ta paar protsenti alla kaupleb, ja sellega kusagil valimistel lisahääli teenida...
(Liive kehitab õlgu.) Ma ei oska siin oletada. Elame-näeme.
••Tõepoolest, elame-näeme. On olnud juttu, et valitsus võiks Eesti Energiast dividendid võtmata jätta ning selle võrra saaks hinnatõus väiksem olla.
Mina neid asju ei seoks. Hinnatõus pole seotud dividendidega. Põhjus on selles, et elektri tootmine Narva elektrijaamades on praegu kahjumlik.
Tootmishind tõusis viimati 2002. aastal. Dividende see ei puuduta. Ma ei näe mingit probleemi, kui äriühing omanikule dividende maksab, ja see kehtib ka Eesti Energia kohta.
••Te ütlete, et probleemi pole. Mina näen küll ühte probleemi. Sellisel kujul nagu praegu tuleb umbes 70% Narva elektrijaamade võimsusi 2015. aasta lõpuks sulgeda. Ikka pole veel aga teada, kuidas ja kust ning millise raha eest tuleb Eestile vajalik energia 1. jaanuaril 2016.
See on juba teine asi. Kui rääkida sellest, et Eesti Energia vajab raha investeerimiseks (ja me tõesti vajame seda), sel juhul tuleks tõesti kaaluda dividendide maksmise mõistlikkust. Vajalike investeeringute, mitte hinnatõusu kontekstis tuleb dividendide võtmist hinnata. Täna ei ole probleemi miljard dividende maksta. Suurte investeeringute tõttu võib tulevikus olla vajalik omakapitali suurendamine.
•• Loen teie kodulehelt missioonist, visioonist ja strateegilistest eesmärkidest. Võrkude arengu kohta on eesmärgiks vähendada võrgurikkeid 50%, alandada elektrikadu 7% jne. Aga elektritootmisest rääkides on kõik üks paras udu. Ei mingit aimu selle kohta, millal, kuidas ja kas üldse Eesti Energia kavatseb ka uut vajalikku tootmist ehitada.
Võrgu osas on asi tõepoolest täpsem, kuid see on ka suletud ja lihtsamalt prognoositav turg. Samas on meil palju erinevaid tootmisega seotud arendusprojekte töös.
Leedus tehakse tuumajaama keskkonnauuringut, Narvas teeme keskkonnauuringut uute põlevkiviplokkide osas. Kõik võimalused on veel avatud – renoveerime, laiendame, ehitame täiesti uued elektriplokid, pikendame vanade katelde eluiga. Soome suunas üritame luua võimalust, et ka meie võiksime seal järgmise tuumajaama puhul vähemalt teoreetiliselt osaleda. Lisaks taastuvenergia ja koostootmisjaamade projektid.
••Projektid, projektid, toredad sõnad. Millal sünnivad otsused, millal nii-öelda kopad maasse lüüakse?
Paari aasta jooksul tuleb investeerimis otsused ära teha, muidu ei jõua lihtsalt valmis ehitada.
••Millistest summadest käib jutt, et Eesti Energia suudaks säilitada 2016. aastaks enam-vähem praeguse tootmisvõimsuse? Kui palju tuleb investeerida?
See on veel väga lahtine, sõltub paljudest muutujatest. Suurusjärgust arusaamiseks võib tuua sellised arvud.
Kui tahame Leedu tuumajaamast saada 500 MW, siis peame raha sisse panema umbes 1 miljard eurot ehk 15,6 miljardit krooni. Narva uued 600–800 MW põlevkivikatlad – veel teine miljard eurot, jälle 15,6 miljardit krooni.
Sündmuste kronoloogia
31. august
•• Eesti Energia juhid tutvustavad ettevõtte nõukogule kavandatava hinnatõstmise taotlust. Energiafirma nõukogusse kuuluvad poliitikud ja ettevõtjad Jüri Käo, Meelis Atonen, Rein Kilk, Jürgen Ligi, Toomas Luman, Aivar Reivik, Rene Tammist ja Meelis Virkebau
4. september
•• Eesti Energia avalikustab energiaturuinspektsioonile saadetud hinnatõusu prognoosi. Tõus on 16%, koos muude tasudega umbes 23% ja hakkaks kehtima 2008. aasta 1. märtsist.
5. september
•• Rahandusminister Ivari Padar ei leia enda sõnul ühtegi argumenti, mis annaks Eesti Energiale alust kavandada hinnatõusu kuni veerandi võrra.
6. september
•• Andrus Ansip “kärgib” valitsuse pressikonverentsil Eesti Energiaga: “Nii neid asju ei aeta.”
7. september
•• Hansapanga analüütik Maris Lauri soovitab valitsusel Eesti Energiast dividendide võtmist veel kaaluda.
