Järgneb Sandor Liive blogipostitus:

Kui palju hakkab maksma elekter avatud turu tingimustes, on olnud sel aastal üks sagedasemaid küsimusi, mida Eesti Energialt on küsitud. Kui palju maksab elekter tegelikult, kui riik ei jaga enam tasuta CO2 kvoote, et elektri hinda turuhinnast allpool hoida?

Vastus sellele küsimusele on ühtaegu nii keeruline kui ka lihtne. Keeruline selle poolest, et kliendi vaatenurgast on avatud turu elektril palju erinevaid hindasid. Seda on viimased päevad juba tõestanud. Ja ei saa vastata üheselt küsimusele, millel on palju erinevaid vastuseid.

Lihtne aga selle poolest, et börsihind, mis on kõigi jaeklientidele pakutavate hindade aluseks, on tõesti üks eraldiseisev number. Ainult et seegi on pidevas ja seejuures väga ulatuslikuks liikumises. Kui aga vaadata elektri keskmist börsihinda ja kõrvutada seda senise, subsideeritud elektrihinnaga, siis on erinevus olnud keskeltläbi 50%. See teadmine ei ole olnud saladus, seda infot olnud võimalik igapäevaselt jälgida ja seda on ajakirjandus ka korduvalt avaldatud.

Näiteks veebruaris kohtus Eesti Energia jaeäri juht Margus Rink Tallinna ajakirjanikega, et tutvustada elektrituru avanemisega kaasnevat. Ühtlasi rääkis ta ka 50protsendilisest hinnaerinevusest riiklikult ettemääratud ning tootmispõhise, avatud turu elektri hinna vahel. Ning et 50 protsendiline elektrihinna tõus mõjutaks elektriarvet tervikuna keskmiselt 20 protsendi ulatuses.

Ka tol hetkel oli tegemist triviaalse infoga, sest elektri keskmist börsihinda olemasoleva elektrihinnaga kõrvutades sai igaüks kontrollida. Õnneks olid ajakirjanikud varmad seda infot levitama ja kõigis suuremates väljaannetes ilmusid pealkirjad „Elektri hind kerkib 50 protsenti". Elektriarve tervikuna oluliselt vähem – umbes 20 protsenti.

Kui vaadata esimesi vabaturuelektri hinnapakkumisi, siis üldjoontes ongi prognoosid paika pidanud. Kliendil, kes kasutab paketti Kodu 1, kuid täna liituks paketiga Kindel, tõuseks elektri hind 56%, kuid elektriarve tervikuna 18%. Seni paketti Kodu 2 kasutanud kliendi päevane elekter kallineks 1,4 ja öine 1,9 korda, kuid arve tervikuna 18,7%.

Kui oma hindade avalikustamisega jõuavad valmis ka teised elektrimüüjad, siis võib see tuua pilti mõningaid muudatusi. Samuti muudab pakkumisi igapäevaselt kõikuv elektri börsihind, kuid üldpilti see kardinaalselt ei muuda. 50-protsendiline hinnaerinevus elektri reaalse, tootmisel põhineva turuhinna ja riiklikult subsideeritud hinna vahel on olnud tõsiasi juba pikka aega.

Nii vähe kui see riigi juhtidele ka ei meeldi, avab elektriturgu riik ning elektri reaalne turuhind on majanduslik paratamatus. See ei ole asi, mida poliitik tahaks valijatele hea meelega öelda. Kuid keegi peab seda tegema ja vajadusel ka sõnumitoojale määratud pahameele osaliseks saama. Eesti Energia tunneb vastutust oma klientide ees ning ei ole nende eest ebamugavaid numbreid varjanud. Ausus on vabaturu ettevõttele oluline väärtus. Loodan, et oskate seda hinnata.