"Ma olen siin olnud mitmeid aastaid. Tehingud on alati keerukad ja nende lõpule viimiseks kulub alati rohkem aega kui ette nähtud. Töö lõpliku kokkuleppe nimel käib," ütles Stölen BNS-ile.

Stölen kinnitas, et plaani järgi suurendab Eesti riik oma osaluse Estonian Airis 90 protsendini ja SAS-i osalus kahaneb 10 protsendini.

Stölen ei soostunud ütlema, kas aktsionäride leppe allkirjastamist takistavad läbirääkimised kolmandate osapooltega.

Majandusministeerium ja SAS teatasid muudatustest Estonian Airi omanikeringis juuni alguses. Algselt oli Estonian Airi omandisuhte muutmise kinnitamiseks vajalik aktsionäride üldkoosolek planeeritud samuti juunisse, kuid kogunemise aeg pole siiani selge.

Peaminister Andrus Ansip ütles juuli alguses, et kuni Bombardieri lennukite ettemaksu osas pole täit selgust, ei saa SAS ja Eesti riik aktsionäride lepingut allkirjastada.

Juulist pärit info järgi on Estonian Airi ja Kanada lennukitootja Bombardieri vaheline leping kolme uue lennuki tarnimiseks tühistatud ning läbirääkimised käivad lennukite eest tehtud 12 miljoni dollari suuruse sissemaksu kasutamiseks uute lennukite ostmisel. Estonian Air sõlmis lennukite ostuks 2008. aastal ostu-müügilepingu. Ajakirjanduse andmeil müüs Bombardier valminud ja ka Estonian Airi värvidesse maalitud kolm lennukit teistele huvilistele maha.

Estonian Airi juht Andrus Aljas ütles juulis, et ettevõttel ajalist survet uute lennukite hankimisel pole ja peamiseks huviks on saada need sobival ajal ja sobivatel tingimustel.

Praegu kuulub riigile 34, SAS-ile 49 ja investeerimisfirmale Cresco 17 protsenti Estonian Airist.

Estonian Air jäi mullu neljandat aastat järjest miinusesse, kui sai 69,4 miljonit krooni kahjumit. Estonian Air oli viimati kasumis 2005. aastal ligi 66 miljoni krooniga, järgnevatel aastatel oli kahjum vastavalt ligi 59 ja 42 miljonit ning 2008. aastal 170,5 miljonit krooni.

Estonian Airi käive langes mullu 2008. aastaga võrreldes 32,4 protsenti 978,4 miljoni kroonini.