Savisaar esitles 311 miljoni kroonist linna abipaketti

 (10)

Tallinna linnavalitsus võttis tänasel erakorralisel istungil vastu raskustesse sattunud elanike abistamiseks koostatud 41 meetmest koosneva paketi, mis rakendub täies mahus kahe aasta jooksul.

Väljatöötatud abipakett keskendub kuuele olulisele valdkonnale: tööpuuduse leevendamisele, toetustele ja sotsiaalabile, raskustesse sattunud inimeste nõustamisele, soojusenergia kulude vähendamisele, ettevõtluse toetamisele ja tarbijate kaitsele.

See peaks linnapea Edgar Savisaare sõnul andma linnaelanikele kindlustunde, et sõltumata majanduskriisi kestusest tuleb Tallinn keerukast majandusolukorrast välja. „Paketi rakendamine läheb linnale kahe aasta jooksul maksma 311 miljonit krooni, mis tähendab, et meiegi ei pääse lisaeelarvest,“ rääkis linnapea tänasel erakorralisel presskonverentsil.

„Samas ei tähenda see ainult linnaeelarve kärpimist, siin on ka vahendite ümbersuunamise kava,“ märkis Savisaar ning jättis täpsustamata küsimuse, mille arvelt konkreetselt linn paketi tarbeks kärpida kavatseb või kust-kuhu raha ümber suunatakse.

Ajutised töökohad töötuna arvele võetud linlastele

Kahe aasta jooksul, mil pakett peaks eeldatavasti täies mahus rakendatud saama, luuakse linnapea kinnitusel Tallinnasse 5500 uut töökohta. „Põhimõtteliselt ongi ju kaks valikut – kas maksta toetusi või luua uusi töökohti, meie eelistame töökohtade loomist, mille läbi inimesed saaksidki vajaliku toetuse,“ selgitas Savisaar.

Linna ettevõtlusameti juhataja Kairi Teniste sõnul on sealjuures tegemist ajutiste töökohtadega. „Neid rakendatakse kuni tööpuuduse määr Tallinnas on üle 5%, hetkel on see aga 7,2%,“ selgitas Teniste ning lisas, et mainitud töökohtade taotlejad peavad kindlasti olema Tallinna elanikud ja registreeritud töötuks.

Paketi kohaselt kavatsetakse linnale kuuluvates ettevõtetes luua ligi 1000 sotsiaalset töökohta just töötuks jäänutele. Sellega teevad otsa lahti linna Autobussikoondise AS ning Trammi- ja Trollibussikoondise AS. „Seal on inimesi võimalik rakendada näiteks ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, ühissõidukites piletimüüjate ja –kontrollijatena,“ selgitas abilinnapea Jaanus Mutli.

Seotud lood:

Linn loodab riigi abile

Toetuste ja sotsiaalabi vallas teeb linn vabariigi valitsusele ettepaneku tõsta riikliku toimetuleku piirmäära 1000 kroonilt 1200 kroonile ja alandada elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu 18%-lt 5%-le.

Olulise meetmena sisaldab pakett muuhulgas punkti, et Tallinn jätkab pensionäridele hinnatõusu kompenseerimiseks toetuse maksmist, mis peaks tuleval aastal tõusma 1200 kroonile. Toetust makstakse samas ainult neile, kellel on õigus saada riiklikku pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.

Ühtlasi pakutakse raskustesse sattunud inimestele erinevaid nõustamis- ja kriisiabi – laiendatakse võlanõustamisteenust, perede psühholoogilist nõustamist ja tööõigusalast nõustamist.

Sel aastal kulub paketi elluviimiseks 136,420 miljonit krooni ning järgmisel aastal 174,945 miljonit krooni. Täiendavad rahalised vahendid abimeetmete finantseerimiseks taotletakse selle aasta lisaeelarvega ja järgmise aasta eelarvega.


Tallinna linna abipakett linnaelanikule ja ettevõtjale

Majanduslangus ja selle tugev mõju Tallinna ettevõtetele ja elanikele nõuab kiiret ja kohast tegevust nii riiklikul tasandil kui ka kohaliku omavalitsuse tasandil. Tallinna linn on välja töötanud abipaketi, mis aitab Tallinna elanikul ja ettevõtjal paremini üle elada raskeid aegu ja väljuda majanduskriisist tugevamana. Keskendutakse kuuele valdkonnale: tööpuuduse leevendamine, toetused ja sotsiaalabi, raskustesse sattunud inimeste nõustamine, soojusenergia kulude vähendamine, ettevõtluse toetamine ning tarbijate kaitse.
Kaks kõige valusamat teemat on eluasemekulude järsk tõus ja tohutu kiirusega suurenev tööpuudus. Ainuüksi küttehinnad on tõusnud kahel viimasel aastal kokku üle 70%. Samal ajal jääb tööta üha suurem hulk inimesi, kellel tekivad kohe raskused eluasemekulude tasumisel. Kui 2008. aasta alguses oli registreeritud töötuid Tallinnas 1,5%, siis 2009. aasta I kvartali lõpuks on neid ligikaudu viis korda rohkem ehk 7,2%. Viimastel kuudel on Tallinnas registreeritud keskmiselt 160 töötut ühes tööpäevas.
Tööpuuduse hüppeline kasv on suurendanud ka toimetulekutoetuse vajajate arvu. Kui 2008. aasta veebruaris oli toimetulekutoetuse saajaid 790, siis 2009. aasta veebruaris juba 1289. Seega kasvas toimetulekutoetuse saajate hulk 63%, mistõttu jätkub riigieelarvelisi vahendeid ainult esimeseks poolaastaks.
Samas on hea meel tõdeda, et nii tänu positiivsele iibele kui ka inimeste kolimisele Tallinna, on elanike arv viimastel aastatel järjekindlalt kasvanud. Tallinn hoolib oma elanikest ja pakub neile head keskkonda, kus elada ja töötada.
Abipaketi näol ei ole tegemist programmiga, millega ehitame üles nüüdisaegset ühiskonda ja konkurentsivõimelist majandust, vaid see on programm, mille rakendamine võimaldab raskustesse sattunud inimestel paremini toime tulla. Kuid samas on programmis mitmeid olulisi tegevusi, mis on suunatud järgnevate aastate heaolu kasvule, näiteks uue tööstuspargi rajamine, ettevõtluse rahalised toetused ja Nõmme turu avamine.
Abimeetmeid on kokku 41. Need aitavad elanikel ja ettevõtjatel raskeid aegu üle elada ning pidurdada tööpuuduse kasvu. Suur hulk abimeetmetest on täiesti uued, kuid on ka muudetud olemasolevate tegevuste rõhuasetust ja suurendatud mahtu. Abimeetmeid rakendatakse 2009. ja 2010. aastal. 2010. aasta lõpus otsustatakse majanduse olukorrast lähtuvalt, milliste tegevustega jätkatakse pärast 2010. aastat.
2009. aastal planeeritakse abipaketi tegevuste elluviimiseks 136,420 miljonit krooni ning 2010. aastal 174,945 miljonit krooni. Rahalised vahendid tulevad linna eelarve kulutuste ümbersuunamisest, ilma et seejuures vähendataks linna sotsiaaltoetusi. Täiendavad rahalised vahendid abimeetmete finantseerimiseks nähakse ette 2009. aasta lisaeelarvega ja 2010. aasta eelarvega.



1. Tööpuuduse leevendamine
1.1 Sotsiaalsete töökohtade loomine linnale kuuluvates ettevõtetes
Sotsiaalsed töökohad on linna finantseeritavad ajutised töökohad, mis on loodud töötutele perioodiks, kui registreeritud töötus Tallinnas on üle 5%.
Sotsiaalseid töökohti luuakse linna eri valdkondades: ühistransport, liikluse reguleerimine ülekäiguradadel, tänavate, kõnniteede ja haljasalade heakord, laste mänguväljakute hooldus, sotsiaalhoolekanne jms.
2009. aastal kavandatakse luua ligikaudu 1000 sotsiaalset töökohta töötuks jäänud tallinlastele. Töökohad luuakse kahes etapis: esimesed kuni 100 töötut võetakse tööle alates juunist 2009 ning ülejäänud ligikaudu 900 inimest septembrist 2009.
Esmalt alustatakse sotsiaalsete töökohtade loomist Tallinna Autobussikoondise Aktsiaseltsis ning Tallinna Trammi- ja Trollibussikoondise Aktsiaseltsis, kus inimesi rakendatakse ühissõidukite sisekoristusel, trammiteede puhastamisel, ühissõidukites piletimüüjate ja kontrollijatena jms.
Töötud peavad olema registreeritud Tööturuametis ja olema Tallinna elanikud. Töötutele makstakse miinimumpalka 4350 krooni kuus ja nendega sõlmitakse töölepingud tähtajaga kuni 31.12.2009.
Sotsiaalsete töökohtade loomisega jätkatakse 2010. aastal.
2009. aastal 28 500 000 krooni
2010. aastal 55 500 000 krooni

1.2 Sotsiaalsete töökohtade loomise toetamine erasektoris
Linn toetab eraettevõtet, kus põhikohaga töötajate arv on vähemalt 20 ja kus soovitakse luua 5–30 sotsiaalset töökohta. Toetuse piirmäär ühe töötaja kohta on 4350 krooni kuus, millele lisanduvad sotsiaalmaks ja töötuskindlustuse makse. Toetuse osakaal on kuni 2/3 abikõlblikest kuludest ning minimaalne omafinantseeringu määr 1/3 abikõlblikest kuludest.
Töötud peavad olema registreeritud Tööturuametis ja olema Tallinna elanikud. Sotsiaalsete töökohtade loomise toetamist erasektoris jätkatakse ka 2010. aastal, juhul kui registreeritud töötus Tallinnas on üle 5%.
Tallinna Linnavalitsus esitab linnavolikogule aprillis 2009 määruse eelnõu „Sotsiaalsete töökohtade loomise toetuse taotlemise ja taotluse menetlemise kord“. Taotluste vastuvõtmist alustatakse maikuus ja 2009. aastal oleme valmis toetama ligikaudu 400 sotsiaalse töökoha loomist (töölepingu kestus keskmiselt viis kuud).
2009. aastal 10 000 000 krooni
2010. aastal 15 000 000 krooni

1.3 Uute töökohtade loomise soodustamine
Täiendatakse linnavolikogu määrust „Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord“, mille eesmärk on laiendada toetuse taotlejate sihtgruppi ning suurendada toetuse eraldamise piirmäära. Määruse eelnõus tõstetakse taotleva ettevõtte maksimaalne töötajate arv 30-lt 250-ni ning vähendatakse eraisikute osakaalu nõuet äriühingu omanikeringis 100%-lt 51%-le. Lisaks tõstetakse toetuse ülemmäär 200 000 kroonilt 300 000 kroonile. Toetust on võimalik taotleda juba kahe uue töökoha loomisel.
Linnavolikogu määruse eelnõu „Uute töökohtade loomise toetuse taotlemise ja menetlemise kord“ muutmine esitatakse linnavolikogule aprillis 2009.
2009. aastal 1 500 000 krooni
2010. aastal 3 000 000 krooni

1.4 Linnale kuuluvate mitteeluruumide üürihinna vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul
Linnalt mitteeluruumi üürivad ettevõtted, kes loovad vähemalt kolm uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks üürihinna alandamist kuni 20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele peavad inimesed olema asunud kahe kuu jooksul ning sõlmitavad töölepingud peavad olema tähtajatud. Kui töökohtade arv väheneb enne kahe aasta möödumist, tõuseb üürihind varasemale tasemele.
Mitteeluruumide üürihinna ajutise alandamise regulatsioon töötatakse välja mais 2009 ja esitatakse linnavalitsusele.
2009. aastal 1 000 000 krooni
2010. aastal 2 000 000 krooni

1.5 Hoonestusõiguse tasu vähendamine uusi töökohti loovate ettevõtete puhul
Ettevõtted, kelle kasuks on linn seadnud linna maale hoonestusõiguse ning kes loovad vähemalt viis uut töökohta, saavad taotleda kaheks aastaks hoonestusõiguse tasu vähendamist kuni 20%. Uueks töökohaks on töökoht, mis luuakse ettevõttesse lisaks ning mille loomisel töökohtade arv ettevõttes kasvab võrreldes töökohtade arvuga 12 kuud tagasi. Uutele töökohtadele peavad inimesed olema asunud kahe kuu jooksul ning sõlmitavad töölepingud peavad olema tähtajatud. Kui hoonestaja vähendab hoonestusõiguse tasu soodustuse kehtivuse ajal töökohtade arvu, hüvitab hoonestaja kinnistu omanikule summa, mis võrdub vähemmakstud hoonestusõiguse tasu summaga.
Hoonestusõiguse tasu ajutise alandamise regulatsioon töötatakse välja mais 2009 ja esitatakse linnavalitsusele.

1.6 Jäätmeveo ja tänavapuhastusega tegeleva linna äriühingu või asutuse asutamine
Tallinna Linnavalitsuse korraldusega on loodud ajutine komisjon, kes analüüsib linna äriühingu või asutuse loomise vajalikkust jäätmeveo ja tänavapuhastuse korraldamiseks ning teostamiseks Tallinna linnas. Siiani on linn jäätmeveo, tänavapuhastuse ja parkide heakorra teenuseid ostnud erasektorilt. Finants- ja juriidiline analüüs näitab, kas linnal oleks võimalik olemasoleva eelarvega pakkuda teenust ulatuslikumalt, saavutada elanikule parem linnakeskkond ja luua juurde uusi töökohti. Komisjon esitab ettepaneku linna äriühingu või asutuse asutamiseks või asutamata jätmiseks linnavalitsuse istungile 3. juuniks 2009.

1.7 Töötute rakendamine avalikel töödel (hädaabitööd)
Töötutele pakutakse senisest enam ajutist rakendust linna heakorra- ja hädaabitöödel. See annab hea võimaluse nii pikaajalisel töötul kui ka hiljuti töötuks jäänud inimesel saada kas või ajutiselt tööd ja teenida 27–35 krooni tunnis. Linn laiendab töötute rakendamise võimalusi oluliselt, suurendades selleks rahalisi vahendeid üle kahe korra võrreldes eelmise aastaga. Töötuid rakendatakse kõikides linnaosades ning hinnanguliselt saab 2009. aasta jooksul linna heakorratöödel (parkide ja haljasalade hooldus, kõnniteede puhastamine, prügi kokkukorjamine jms) tööd ligikaudu 500 töötut.
2009. aastal 1 600 000 krooni
2010. aastal 1 600 000 krooni

1.8 Avalikel töödel töötutele lubatud töötundide arvu suurendamine
Et suurendada töötute rakendamise võimalust 50 tunnilt 80 tunnini kuus, tuleb muuta tööturuteenuste ja toetuste seadust. Asjakohane ettepanek on edastatud 17. märtsil 2009 Vabariigi Valitsusele.

1.9 Tööharjutuskeskused
Põhja-Tallinna linnaosas aadressil Alasi tn 4 ja 6 asub tööharjutuskeskus, kus koolitatakse ja nõustatakse pikaajalisi töötuid. 2009. aasta esimesel poolel ehitatakse endisesse laohoonesse Lina tn 5 puidu-, metalli- ja savitöökoda, kus töötutel on võimalik õppida uusi käelisi oskusi, mis laiendavad nende võimalusi uue töökoha leidmisel.
Sotsiaal- ja tervishoiuamet on esitanud taotluse raha eraldamiseks Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest, et luua uus tööharjutuskeskus Lasnamäe linnaossa aadressil Punane tn 68.
2009. aastal 900 000 krooni

1.10 Töötute klubide toetamine
Tallinna Kodurahu foorumi programmi raames on käivitatud kaks klubi üle 50 aastastele töötutele. Igal esmaspäeval kohtuvad töötud Lasnamäel Kultuurikeskuses Lindakivi, et õppida näiteks CV koostamist ja arvuti kasutamist ning valmistuda kogenud psühholoogi juhendamisel töövestlusteks. Väga oluline on see, et neil on võimalus suhelda oma saatusekaaslastega, lugeda ajalehti ja vajaduse korral kasutada arvutit. See võimaldab üle saada tõrjutusest, olla kursis ühiskonnas toimuvaga ja saada konkreetset teavet töökoha leidmiseks. Samuti on töötute klubi liikmetel ja ka teistel töötutel võimalik osaleda linna korraldatud tasuta arvuti-, keeleõppe jt kursustel.
2009. aastal 200 000 krooni
2010. aastal 400 000 krooni

1.11 Puudega inimeste haiguspäevade hüvitamine riigi poolt alates 4. päevast
Alates 1. juulist 2009 jõustub haigushüvitiste maksmise regulatsioon, mille kohaselt on isiku omavastutus haigestumise korral 1–3 päeva, 4.–8. päevani maksab haigushüvitist tööandja 80% töötaja keskmisest töötasust ja alates 9. päevast maksab haigushüvitist haigekassa eelmise aasta kalendripäeva keskmise tulu alusel.
Hoolimata sellest, et õigusaktidega on puudega inimestele ette nähtud toetusi ja abistamismeetmeid, ei ole neil võimalik teistega võrdsel alusel tööd leida, kuna tihtipeale ei soovi tööandja võtta puudega inimese värbamise riski. Eeltoodu on suuresti tingitud arvamusest, et puudega töötajal esinevad sagedamini tervisehäired, mistõttu ta on sunnitud töölt puuduma.

Tallinna linn peab vajalikuks vähendada riski, et tööandja koondab eelisjärjekorras puudega inimese ja väldib uute töötajate värbamisel puudega inimesi.
Tallinna linn pöördub aprillis 2009 Vabariigi Valitsuse poole, et algatada töötervishoiu ja tööohutuse seaduse ja ravikindlustuse seaduse muutmine selliselt, et puudega isikul oleks haigestumise korral omavastutus 1–3 päeva ning alates 4.-st päevast maksaks haigushüvitist haigekassa eelmise aasta kalendripäeva keskmise tulu alusel.


2. Toetused ja sotsiaalabi
2.1 Tallinna linna ettepanek Vabariigi Valitsusele tõsta riikliku toimetuleku piirmäära 1000 kroonilt 1200 kroonile
Viimati tõusis toimetuleku piirmäär 2008. aasta jaanuaris, s.o ligikaudu poolteist aastat tagasi. Inflatsioonitase on aga olnud viimastel aastatel väga kõrge ja on selge, et kehtiv 1000 kroonine toimetuleku toetuse määr on liiga madal. Kui võtta arvesse Sotsiaalministeeriumi sotsiaalpoliitika info ja analüüsi osakonna andmeid, siis 2007. aastal oli elatusmiinimum Eestis 2341 krooni, millest eluasemekulud moodustasid 798 krooni. Seega toimetuleku määr ilma eluasemekuludeta oli juba 2007. aastal kehtivast piirmäärast poolteist korda suurem. Tallinna linn esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku tõsta toimetuleku piirmäära vähemalt 20% võrra, s.o 1000 kroonilt 1200 kroonile.

2.2 Abivajajaid tasuta toitlustavatele supiköökidele lisavahendite eraldamine
2009. aasta linnaeelarves on tasuta toitlustamisele ette nähtud 670 000 krooni ja seda teenust pakutakse neljas kohas: Laevastiku tn 1a, Kopli tn 100c, Kopli tn 79 ja Eha tn 8. Tulenevalt abivajavate arvu kasvust eraldas linn veebruaris 2009 reservfondist 500 000 krooni ning vajaduse korral eraldatakse 2009. aasta jooksul veel rahalisi vahendeid. Varem toitlustati abivajajaid kolm korda nädalas, alates veebruarist 2009 aga igal päeval. Keskmiselt toitlustatakse tasuta üle 200 abivajaja päevas.
Püütakse tagada, et kõik raskustesse sattunud inimesed teaksid tasuta toitlustamise võimalustest.
2009. aastal 1 170 000 krooni
2010. aastal 1 200 000 krooni

2.3 Tallinna linnaametnike abi kodututele ja vähekindlustatud inimestele – programm „Hooliv ametnik“
2009. aasta kevadel alustatakse programmiga „Hooliv ametnik“, mille käigus kogutakse riideid ja majatarbeid Tallinna vähekindlustatud isikute ja kodutute abistamiseks. Programmi raames saavad kõik linna ametkondades töötavad inimesed anda panuse raskustesse sattunud inimeste abistamiseks. Linna ametnike abi kodutule ja vähekindlustatud inimestele korraldab Tallinna Sotsiaal- ja Tervishoiuamet.

2.4 Kohtade arvu suurendamine kodutute varjupaikades
2009. aasta jaanuaris oli Tallinnas Alasi tn 8 ja Kopli tn 79 öömaja-varjupaigas kohti kokku 135, alates veebruarist pakutakse ajutiselt öömaja-varjupaiga teenust ka aadressil Männiku tee 92, millega suurendati varjupaiga kohtade arvu Tallinnas 25 võrra.
2009. aastal 7 350 000 krooni
2010. aastal 7 350 000 krooni

2.5 Uute sotsiaalmajutusüksuste avamine
2009. aastal avatakse kaks sotsiaalmajutusüksust, mis on mõeldud hätta jäänud inimeste majutamiseks. 1. mail 2009 alustab tööd sotsiaalmajutusüksus Paljassaare 35, kuhu on planeeritud 50 kohta, ja 15. juunil 2009 Kauge tn 4, kuhu on planeeritud 70 kohta. Eeldusel, et Tallinna linn saab toetust Euroopa tõukefondide vahenditest, alustatakse 2010. aastal ettevalmistustöid uue Varre tn 7 sotsiaalmajutusüksuse rajamiseks.
2009. aastal 32 900 000 krooni
2010. aastal 6 700 000 krooni

2.6 Ühistranspordi piletite hinna alandamine
2009. aastal vähendatakse erinevaid ühistranspordi piletite hindasid. Alates 1. jaanuarist 2009 alandati keskmiselt 20% võrra tunnipiletite hindasid ning 1. juunist soovitakse alandada 25% võrra ekspressbusside piletite hindasid. Selle peamine eesmärk on pakkuda sõitjatele odavamat ühistranspordipiletit praeguses raskes majandusolukorras, kus paljudele on ühistransport ainuke liikumisvõimalus.
2009. aastal 1 100 000 krooni

2.7 Tallinna linna poolt pensionäridele makstava toetuse tõstmine
Alates 2003. aastast on Tallinna linn maksnud oma pensionäridele toetust hinnatõusu kompenseerimiseks. Kui 2003. aastal oli toetuse suurus 500 krooni, siis 2009. aastaks on see kahekordistunud. Tallinna linn jätkab pensionäridele toetuse maksmist ning soovib 2010. aastal tõsta toetust 200 krooni võrra, s.o 1200 kroonile. Tallinnas on ligikaudu 92 000 pensionäri, kellele seda toetust makstakse.
Toetust makstakse ainult isikutele, kellel on õigus saada riiklikku pensionit riikliku pensionikindlustuse seaduse alusel.
2010. aastal 18 400 000 krooni

2.8 Taotlus Vabariigi Valitsusele eraldada toimetulekutoetusteks piisavalt vahendeid
Toimetulekutoetuse taotlejate arv ja väljamakstavad summad on 2009. aastal hüppeliselt kasvanud. Kui 2008. aasta veebruaris oli toimetulekutoetuse saajaid 790, siis 2009. aasta veebruaris juba 1289. Seega kasvas toimetulekutoetuse saajate hulk 63%, mistõttu jätkub riigieelarvelisi vahendeid ainult esimeseks poolaastaks. Tallinna linn pöördus 19. veebruaril 2009 Vabariigi Valitsuse poole taotlusega eraldada lisavahendeid, et tagada kõigile abivajajatele toimetulekutoetuse väljamaksmine.




3. Raskustesse sattunud inimeste nõustamine
3.1 Võlanõustamise teenuse laiendamine
Väga paljudel töö kaotanud inimestel on tekkinud raskusi arvete tasumisega ning nad vajavad asjatundlikku nõu. Tallinnas toimub võlanõustamine Tuulemaa tn 6 ja Akadeemia tee 34. Alates 1. juunist alustatakse võlanõustamist ka Tallinna Linnavalitsuse ja Lasnamäe Linnaosa Valitsuse teenindussaalides.
2009. aastal 1 200 000 krooni
2010. aastal 1 200 000 krooni

3.2 Peredele psühholoogiline nõustamine
Tallinna linn nõustab raskes olukorras peresid, kelle on nõustamisele suunanud linnaosa valitsuste sotsiaalhoolekande osakondade lastekaitsespetsialistid. Teenus sisaldab psühhoteraapiat kogu perele, perenõustamist lapsevanematele ja lastele ning pereliikmete lepitamist. Psühholoogiline nõustamine toimub Tallinna Lastehaigla Kesklinna Lastepolikliiniku noorte nõustamiskeskuses aadressil Ravi tn 27 ja Tallinna Perekeskuses aadressil Asula tn 11.
2009. aastal 1 525 000 krooni
2010. aastal 1 525 000 krooni

3.3 Kriisiabi raskustesse sattunud inimestele
Raskustesse sattunud inimeste kriisinõustamise eesmärk on pakkuda eelkõige Tallinna linna elanikele tasuta lühiajalist psühholoogilist abi vaimse tervise ja töövõime säilitamiseks või taastamiseks. Vastuvõtt toimub aadressil Pärnu mnt 9a. Kriisiabi telefonile 631 4300 vastavad ajavahemikul 20.00–07.00 MTÜ Eluliin vabatahtlikud telefoninõustajad.
2009. aastal 2 020 000 krooni
2010. aastal 2 020 000 krooni

3.4 Tööõigusnõustamine ja asjakohaste juriidiliste dokumentide koostamine
Tulenevalt hüppeliselt kasvavast tööpuudusest alustati 1. detsembril 2008 linnavalitsuse teenindussaalis Vabaduse väljak 7 tööõigusnõustamisega. Esimese nelja kuuga on nõustatud ligikaudu 1750 inimest. Alates veebruarist 2009 on töönõustamisel osalenud inimesel võimalik linna suunamislehega saada tasuta õigusabi dokumentide, avalduste ja kohtuhagide koostamisel. Suunamislehti on väljastatud kahe kuu jooksul ligikaudu 90 korral.
2009. aastal 900 000 krooni
2010. aastal 900 000 krooni

3.5 Tallinna tööhõive ja ettevõtluse kontaktmess „Tallinn töötab“
10. septembril 2009 korraldab Tallinna linn lauluväljaku ruumes tööhõive ja ettevõtluse kontaktmessi „Tallinn töötab“, kus koostöös riigiasutuste ja MTÜ-dega jagatakse teavet ning nõustatakse tööõiguse, tööhõive ja ettevõtlusega seotud küsimustes.
2009. aastal 50 000 krooni
2010. aastal 50 000 krooni
4. Eluasemekulude vähendamine
4.1 Soojusenergia hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele

Alates 2009. aasta sügisesest kütteperioodist on võimalik vähekindlustatud isikutel taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist. Toetuse määramisel arvestatakse eluruumi maksimaalse pinnana Vabariigi Valitsuse kinnitatud eluruumi sotsiaalselt põhjendatud normi (s.o 18 m2 ühe elaniku kohta ja 15 m2 lisaks perekonna kohta, üksi elava pensionäri puhul 51 m2).
Kütteperioodi kestuseks arvestatakse faktilise kütteperioodi täiskuud, s.o ühe aasta oktoobrist järgmise aasta aprillini, mis on jaotatud kaheks perioodiks: esimene periood oktoobrist detsembrini, teine periood jaanuarist aprillini.
Kui perekonnaliikme keskmine netosissetulek kuus jääb alla Vabariigi Valitsuse kehtestatud kuupalga alammäära (praegu on alammäär 4350 krooni, millest netosissetulek on 3909 krooni), saab linnalt taotleda soojusenergia hinnatõusu kompenseerimist.
Vastav regulatsioon esitatakse Tallinna Linnavolikogule mais 2009.
2010. aastal 10 000 000 krooni

4.2 Konkurentsiametile ja kohalikele omavalitsustele soojusenergia hinna muutmise algatamise õiguse taotlemine
6. märtsil 2009 esitati Vabariigi Valitsusele ettepanek muuta kütteseaduse § 9 lõiget 10, et anda konkurentsiametile või valla- või linnavalitsusele õigus algatada kütte piirhinna alandamist, lähtudes soojusettevõtjaga kooskõlastatud hinnavalemist ilma soojusettevõtja taotluseta, kui soojusenergia piirhinda muudetakse soojusettevõtja tegevusest sõltumatute ja soojusenergia hinda mõjutavate tegurite ilmnemisel.
Seaduse muutmise tulemusena on võimalik operatiivselt reageerida soojusettevõtja tegevusest sõltumatute ja soojusenergia hinda mõjutavate tegurite muutusele, eelkõige vedelkütuse ja maagaasi hinna langemisel.

4.3 Elanikele müüdava soojusenergia käibemaksu alandamine 18%-lt 5%-le
Alates 1. juulist 2007 tõsteti soojusenergia käibemaks 5%-lt 18%-le, mis koosmõjus vedelkütuse ja maagaasi üldise hinnatõusuga on põhjustanud elanikele hüppelise eluasemekulude suurenemise. Tallinna linn esitab Vabariigi Valitsusele ettepaneku muuta alates 1. juulist 2009 käibemaksuseaduse § 15 lõiget 7 eesmärgiga vähendada soojusenergia ja küttematerjali (kütteturvas, brikett, kivisüsi ja küttepuit) käibemaksumäära kehtivalt 18%-lt 5%-le. Käibemaksumäär mõjutab väga otseselt kõikide inimeste toimetulekut ning selle alandamine endisele määrale leevendaks teatud määral tekkinud sotsiaalprobleeme.

4.4 Vee hinnatõusu kompenseerimine vähekindlustatud elanikele
Alates 2005. aastast kompenseerib Tallinna linn veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu vähekindlustatud leibkonnale, kus leibkonna liikme keskmine sissetulek kuus on alla 4350 krooni. 2008. aastal maksti 4419 leibkonna liikmele kokku 725 300 krooni. 2009. aastal on toetusteks ettenähtud vahendeid suurendatud. Veevarustuse ja reovee ärajuhtimise teenuse hinnatõusu taotlus tuleb esitada kord kvartalis elukohajärgsesse piirkondlikku ametisse.
2009. aastal 1 100 000 krooni
2010. aastal 1 100 000 krooni
4.5 Korterelamute renoveerimise riigipoolse toetuse taastamine
Suur osa Tallinna eluasemefondist on kuni pool sajandit tagasi ehitatud ning hoonete vanus hakkab juba lähenema normatiividega määratud elueale. Kuigi otsest hävimisohtu ei pruugi olla, vajavad korterelamud rekonstrueerimist. Samuti on enamikul kortermajadel väga suured energiakulud, mistõttu on vaja muuta eluasemefond energiasäästlikumaks.
Tallinna linn on pöördunud Vabariigi Valitsuse poole, et riik taastaks eluasemefondi vastupidavuse ning energiasäästlikkuse suurendamiseks toetuste eraldamise. Riik peab tagama korterelamute renoveerimise laenusid, toetama rekonstrueerimis- ja tehnilise ülevaatuse ning hoonete energiaauditeid.

4.6 Projekti „Fassaadid korda“ käivitamine
Projekt “Fassaadid korda” on Tallinna korterelamuid energiasäästlikumaks muutvate ühistute linnapoolse toetamise kord, mis reguleerib energiaauditi soovituste alusel ühistute sihttoetamist vajaliku ehitusprojekti koostamisel ja realiseerimisel.
2009. aasta esimesel poolel esitatakse linnavolikogusse kõnealuse toetuse kord, kus sätestatakse toetuse andmise eesmärk, toetatavad tegevused, nõuded taotlejale ja taotlusele, toetuse määr jms. 2009. aasta sügisel alustatakse korteriühistute teavitustööd, mille käigus tutvustatakse kõnealust toetusmeedet. Projekti „Fassaadid korda“ koostamise käigus selgub, kui suuri ressursse selleks järgnevatel aastatel vajatakse.
Projekti kohaselt toetatakse tegevusi elamute energiasäästlikkuse saavutamiseks, et parandada elamute soojapidavust ning vähendada oluliselt inimeste kulutusi hoonete ülalpidamiseks talveperioodil. Samuti aitab projekt „Fassaadid korda” parandada elamute välisilmet ning elanike kodutunnet ja sotsiaalseid suhteid.
2009. aastal 200 000 krooni

4.7 Pöördumine riigi poole, et moodustataks stabilisatsioonifond maksetega hätta jäänud korteriühistutele laenude andmiseks
Seoses üldise majanduslanguse ja kasvava tööpuudusega ning soojusenergia olulise hinnatõusuga on käesoleval kütteperioodil tekkinud paljudel korteriomanikel raskusi eluasemekulude tasumisega. Tallinna linn on pöördunud Vabariigi Valitsuse poole ettepanekuga luua stabilisatsioonifond, mis annaks hätta sattunud korteriühistutele sihtlaenu, et vältida korteriühistute majandatavate elamute kütmata jätmist. Eelnimetatud stabilisatsioonifondi loomine aitaks ära hoida korteriühistute pankrotte.

4.8 Tallinna Energiaagentuuri loomine
Tallinnal kui Põhja-Eesti ja Harjumaa suurimal omavalitsusüksusel on tähtis roll energiasuundumuste kujundamisel. Energiaagentuur on institutsioon, mis toetab ja arendab säästvat energiamajandust, annab säästva energiatarbimisega seonduvat nõu, pakub teenust, mis on seotud kohaliku energiamajanduse rakendamisega. Energiaagentuur on nii energiatootjate, -tarbijate kui ka otsustajate partner.
Selleks, et hakata koordineerima kõiki energeetikaga seonduvaid küsimusi, oleks otstarbekas luua pädev ühtne institutsioon, kes haldab kogu linna energeetikategevusi. Energiaagentuuri tegevuste elluviimiseks kaasatakse erinevaid Euroopa Liidu toetusi.
2010. aastal 4 000 000 krooni
5. Ettevõtluse toetamine
5.1 Teabepäevad alustavale ja väikeettevõtjale linna toetusmeetmete tutvustamiseks

2009. aastal korraldatakse teabepäevi, seminare ja koolitusprogramme alustavatele ja väikeettevõtjatele. Ettevõtja infopunktis toimub igapäevane ettevõtlusnõustamine. Mentorklubis keskendutakse muuhulgas eksporditurgudele sisenemise koolitusele. Sügisel 2009 korraldatakse juba traditsiooniks saanud Tallinna ettevõtluspäev.
2009. aastal 1 400 000 krooni
2010. aastal 1 800 000 krooni

5.2 Ettevõtluse rahalised toetusmeetmed
Tallinna linnas on kaheksa rahalist ettevõtluse toetamise meedet: stardiabi, koolitustoetus, stipendium välisriigis koolitamiseks, praktikajuhendaja toetus, uute töökohtade loomise toetus, messitoetus, patenditoetus ja ettevõtlusklastrite toetus. Stardiabi on väga oluline, et alustada ettevõtlusega ning luua uusi töökohti. Linna toetusmeetmed on suunatud uute ettevõtete ja töökohtade loomisele ning olemasolevate ettevõtete konkurentsivõime parandamisele.
2009. aastal 9 000 000 krooni
2010. aastal 12 000 000 krooni

5.3 Uue tööstuspargi rajamine Suur-Sõjamäe tänavale
Tallinna linn on loonud tootmisettevõtetele kaks tööstusparki, kus on välja ehitatud tehniline infrastruktuur ning enamik kinnistuid on tootmisettevõtetele müüdud või on kinnistutele seatud hoonestusõigus. Lasnamäe tööstuspargis on tootmise avanud juba seitse ettevõtet, kus töötab üle 1000 inimese, ning järgmise aasta lõpuks alustab tegevust veel seitse ettevõtet.
Tulenevalt vajadusest luua tööstusettevõtetele Tallinnas oma tootmise alustamise või olemasoleva tootmise laiendamise võimalusi, algatatakse kolmanda tööstuspargi rajamiseks detailplaneering aadressil Suur-Sõjamäe tn 29b. Detailplaneering peaks valmima 2010. aasta alguseks ning seejärel alustatakse tehnilise infrastruktuuri projekteerimist ja väljaehitamist. 2010. aasta lõpuks on Tallinnas 16 uut infrastruktuuriga varustatud tootmismaad, kuhu ettevõtted saavad rajada oma tööstushooned ning luua uusi töökohti.
2009. aastal 550 000 krooni
2010. aastal 20 000 000 krooni

5.4 Ettevõtlusinkubaatorid ja loomeinkubaatori avamine
Tallinnas on kolm ettevõtlusinkubaatorit: Ülemiste, Kopli ja Mustamäe (Tehnopolis). Ettevõtlusinkubaatorid pakuvad alustavale ettevõtjale olulist tugiteenust, mistõttu suureneb märkimisväärselt ettevõtte jätkusuutlikkus ning võime kasvada sageli kiiremini kui tavatingimustes alustav ettevõte.
2009. aasta sügisel avatakse ettevõtlusinkubaator loomemajandusega tegelevatele ettevõtjatele (eeskätt disaineritele, tarbe- ja meediakunstnikele, moeloojatele, sise- ja välisarhitektidele jne). Loomeinkubaatori tegevuse peamised eesmärgid on loomingul põhineva äritegevuse elavdamine ning mitmekesistamine, konkurentsivõime suurendamine ja nende äritegevuse jätkusuutlikkuse tagamine.
2009. aastal 10 455 000 krooni
2010. aastal 8 500 000 krooni

5.5 Noorte ettevõtlikkuse suurendamine
Noorte ettevõtlikkuse suurendamiseks on käivitatud koostöö Tallinna kõrgkoolidega, mille raames esinevad ülikoolides regulaarselt linna ettevõtluskonsultandid.
Samuti korraldatakse gümnaasiumiõpilaste kohtumisi ettevõtjatega, et jagada ettevõtja kogemust juba kooliealistele. Tallinna ettevõtluspäeva raames korraldatakse noortekonverents. Koos ettevõtjate ühendustega osaletakse ühisstendiga messil „Teeviit 2009” 3.–5. detsembrini 2009.
Noorte ettevõtlikkuse parandamiseks mõeldud tegevuste toetamine: MTÜ AIESEC „Eesti noorte foorum”, Junior Achievementi Arengufondi „Õpilasfirmade aastalaat 2009”, äriplaanide konkurss „Ajujaht 2009”.
2009. aastal 300 000 krooni
2010. aastal 500 000 krooni

5.6 Linna suuremate investeeringute jätkamine – töökohad
Linna investeeringud säilitavad olemasolevaid töökohti ning aitavad luua uusi. Linna investeeringute mahu märkimisväärne vähendamine tooks kindlasti kaasa raskusi töökohtade säilitamisel ja suurendaks tööpuudust. Seetõttu tuleb linna investeeringuid infrastruktuuri objektidesse jätkata võimalikult suures mahus. Eesmärgiks on säilitada 2009. aasta linnaeelarves investeerimisprojektidele ja objektidele ning partnerlusprojektidele erasektoriga vahendid summas üle 1 miljardi krooni. Nimetatud eesmärgi täitmiseks on vajalik kaasata lisaressurssi, kasutades selleks eelarvelaenu.
2010. aastal alustatakse uute suurte infrastruktuuriobjektide rajamist, mida osaliselt finantseeritakse Euroopa tõukefondide vahenditest. Suurim projekt on Ülemiste ristmiku väljaehitamine, mille kogumaksumuseks kujuneb ligikaudu 1 miljard krooni ning kus hinnanguliselt saavad nii otseselt kui ka kaudselt tööd 500–700 inimest.


6. Tarbijate kaitsmine
6.1 Soodsate ostuvõimaluste loomine renoveeritud Nõmme turule

15. mail k.a avatakse Tallinnas täielikult renoveeritud Nõmme turg, mis on esimene linnale kuuluv, täiesti uue kvaliteediga turg. Nõmme turu renoveerimise eesmärk on luua tallinlasele ja Tallinna külastajale atraktiivne ostu- ja vaba aja veetmise koht. Nõmme turust kujuneb kauplemiskoht, kus on teiste turgude ja kaubanduskeskustega võrreldes soodsamad hinnad. Turul pakutava kaubasortimendi olulise osa moodustavad Eestis kohalikust toorainest toodetud kaubad. Samuti on ka Tallinna elanikul võimalik tulla oma aiasaadusi müüma ja teenida sellega endale täiendavat sissetulekut.
2009. aastal 21 350 000 krooni

6.2 Tarbijatele teabepäevade ja seminaride korraldamine
Selleks, et tagada tarbijaõiguste ühtlane kaitse ja aidata tarbijatel kohaneda muutunud olukorraga, alustati 2009. aasta alguses programmiga, mille raames korraldab Tallinna linn igas kuus tarbijaõiguste infopäevi ja seminare. Peamised teemad on sotsiaaltoetused, eluaseme- ja jäätmekäitlusküsimused, tarbija õigused kaupade ja teenuste ostmisel jms.
Suurt tähelepanu on pööratud noortele, kes üldjuhul ei tea oma õigusi ning kellel puudub ka teenuste tellimise ja kaupade ostmise kogemus. Noorte teavitamise eesmärgil korraldatakse õppetunde Tallinna koolides.
2009. aastal 150 000 krooni
2010. aastal 200 000 krooni

6.3 Tarbijate nõustamine
Lisaks linnavalitsuse teenindussaalis tegutsevale tarbija infopunktile on alustatud regulaarset tarbijate nõustamist ajalehtedes Pealinn ja Stolitsa, kus ilmub igas kuus rubriik „Tarbija küsib“. Rubriigis vastavad Tallinna Ettevõtlusameti tarbijakaitse spetsialistid, kellel on pikaajalised kogemused tarbijate probleemide lahendamisel.