Savisaar tunnistas, et pärast nn Jürgenseni reforme, kui rongiliiklust oluliselt piirati, on selle liiklemisviisiga liiga vähe tegeldud, teatas ministeerium Delfile. “Jääb mulje, nagu oleks rongiühendus põrandaalune tegevus. Ometigi on see väga oluline võimalus ühenduse pidamiseks maakonna keskustega. Tegelikult on rongiliiklus ainus ühistranspordiliik, kus reisijate arv suureneb — eelmisel aastal üle 2%, sel aastal oodatakse reisijate arvu kasvu isegi üle 4%. Tallinn–Tartu kiirrongi reisijate arv kasvab isegi 14–15% aastas.”

Arutati, kuidas tihendada rongiliiklust Kagu-Eestis, samuti kuidas tagada rongide sõidugraafikust kinnipidamine.

“Eeldus on, et rong oleks kiirem, siis suudaksime vähendada liiklustihedust meie maanteedel,” ütles kantsler Marika Priske.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeeriumil on soov olemasolevad diiselrongid uute vastu välja vahetada. Uued rongid peaksid vastama tänapäeva tehnoloogiale, olema moodsa disainiga ning varustatud keskkonnasäästlike ja tänapäevase kiirusdünaamikaga mootoritega. Samuti oleks neis olemas juurdepääs piiratud liikumisvõimalustega inimestele, salongides kliimaseadmed, mugavad reguleeritavad istmed ning infotabloo reisijatele. Reaalselt võiksid uued rongid sõita Eestimaa raudteedel ülejärgmisel aastal.

Savisaar avaldas kahetsust lagunenud perroonide ja Eesti Raudtee poolt müüdud jaamahoonete pärast. Minister tahtis osta sõidupiletit Tartu jaamahoonest liinile Tartu–Valga ja avaldas kahetsust, et jaamahoone on ikka veel korda tegemata. “Seda peaks küsima ärimees Rein Kilgi käest, miks ei saa ikka veel Tartu jaamahoonest piletit osta,” pahandas Savisaar. “Me ei saa lubada monopoli liikluses bussidele ega rongidele, aga kõigepealt peab rongiliiklus muutuma konkurendiks bussiliiklusele. Selleks on vaja rohkem kiirust reisirongidele, mugavamaid vaguneid ja stabiilset piletihinda,” lisas Savisaar.