Savisaar võtab raudtee uuelt omanikult liiprid
Riigi aktiivsus Eesti Raudtee müügis on arusaadav. Majandusministeerium otsib võimalusi, kuidas selle abil infrastruktuur ehk rööpad ja liiprid ning opereerimine ehk kaubavedu lahku viia. ?See on loogiline ja peab juhtuma nii või naa,? ütleb majandusministri nõunik Heido Vitsur. Võiks see tähendada, et infrastruktuur ja opereerimine müüakse eraldi. Või et BRS-i osaluse ostja müüb kohe järgmise sammuna rööpad ja liiprid riigile edasi. Edgar Savisaar ise peab esimest varianti vähetõenäoliseks ? oleks lihtsalt liiga aeganõudev. Küll aga kinnitab ta: ?Kui ka keegi kolmas ostab BRS-i, on tõenäoline, et ta pakub infrastruktuuri riigile.? Sellise arengu nimel Savisaar töötabki. Nii kohtub ta pea iga nädal mõne ostukandidaadiga, peab läbirääkimisi, valmistab pinda ette.
Ka LHV koondab vägesid
Teisel pool lauda istuvad BRS-i mehed ehk need, kelle 66-protsendilisest osalusest raudteefirmas tegelikult jutt käib. Nemad ütlevad, et müüvad igatahes oma osa ja firma tükeldamisega ei tegele. Teatud tüdimusega hääles lisab Jüri Käo veel: ?Ja ausalt öeldes ma ei usu, et Eesti riik suudaks või tahaks raudtee ostus kaasa rääkida. See on lihtsalt poliitiline näitemäng.?
Samal ajal koondab LHV Eesti Raudtee ostuks investorite gruppi brittidest, eestlastest ja venelastest. ?Jah, me tegeleme sellega,? kinnitab investeerimispanga LHV juht Rain Tamm investorite grupi moodustamise plaani. Aga see on ka kõik, mida ta öelda tahab. Kes, mis ja kuidas täpsemalt ? vara veel, on Tamme sõnum. Viimase nädala jooksul on sebimine raudtee ümber võtnud üldse uued tuurid.
Kandidaatidena on veel välja käidud soomlaste VR, Vene ärimeeste PromInvestors, sakslaste Deutsche Bahn. Ja nüüd siis ka LHV poolt maaletoodav, esialgu veel nimetuks jääv investorite grupp. Riigi raudne eelistus oleks praegu Deutsche Bahn. Põhjendus kõlab lihtsalt ? Deutsche Bahniga ei taha keegi fakkida. See on vihje sakslaste suurusele. Neil on jõudu venelastega läbi rääkida, aga just see on tegelikult Eesti Raudtee äri sisu. Eile sai Savisaar kokku ka Severstaltransi ühe juhi Andrei Filatoviga. Ilmselt polnud jutt ilmast. Samuti kohtus Filatov eile Tallinnasse välkvisiidi teinud raudtee suuromaniku Ed Burkhardtiga.
VR infrastruktuuri ei taha
Tallinnast 80 kilomeetrit põhja pool ütleb VR Grupi president Henri Kuitunen Ärilehele: ?Me ei ole pakkumist teinud, aga oleme huvitatud.? Jutt käib muidugi Eesti Raudteest ostust. VR Grupp on Soome riigiraudtee, monopol nii reisi- kui ka kaubavedude alal. Mees ise aga firma juhatuses alates selle loomisest 1995. aastal ja viimased üheksa aastat ka president ja tegevjuht ühes isikus. Ehk lihtsamalt öeldes Soome raudteeäri A ja O.
Nende soov Eesti Raudtee ostus kaasa rääkida pole uudis. 31. jaanuaril käis Kuitunen Tallinnas ja kohtus Edgar Savisaarega. Majandusministeeriumi pressiteade rääkis koostööst, transiidi arendamisest, vedudest Aasiasse. Viimane lause oli asjast: ?Kohtumisel arutati ka Eesti Raudtee aktsiate võimalikku tagasiostmist Eesti riigi poolt ning selle väljavaateid.?
Kuitunen ise jääb Eesti Raudteest rääkides ettevaatlikuks. Mees nõjatub ettepoole, teeb pause, valib hoolikalt sõnu. Kaks asja saab siiski selgeks. ?Me ei taha osta infrastruktuuri,? ütleb Kuitunen. Teine kõhklusi tekitav teema on aga seesama raudtee ümber käiv jama. Kuitunen muidugi ei kasuta seda sõna. Tema ütleb diplomaatiliselt, et eestlased peavad ise oma probleemid lahendama.
Muidu sobiks Eesti Raudtee ostmine VR-i plaanidesse nagu rusikas silmaauku. Vene äri mahte kasvataks see ligi kolm korda. Kaupa veavad nii VR kui ka Eesti Raudtee samas suurusjärgus, natuke üle 40 miljoni tonni aastas. Soomlaste puhul teeb suure osa sellest numbrist aga riigisisene vedu. On ju Soome mõõtmetelt suur ning metsandus, paber, metall ja keemiatööstus on alad, mis tahavad mahukaid ning raskeid asju ühest kohast teise liigutada. Erinevalt Eesti Raudteest on VR-i jaoks suur äri ka reisirongiliiklus. ?Enamus liine on kasumlikud, riik doteerib ainult üksikuid Ida-Soome vahet käivaid reisironge,? ütleb Kuitunen.
VR-i president Henri Kuitunen: äri Venemaaga on aimamatu
Üks Eesti Raudtee kosilastest, Soome VR-i juht nimetab Venemaa äri prognoosimatuks. Aga just see mõjutab nii VR-i kui ka Eesti Raudtee tegevust.
?? Ütlesite kaks aastat tagasi, et VR-i suurim probleem on Venemaa. Täpsemalt Vene riigi poolt kohalikele vedajatele tehtavad erisoodustused.
Olukord ei ole muutunud. Üle-eelmisel aastal kaotasime oma rahvusvahelistes vedudes 15%. Eelmisel aastal need küll tõusid jälle 7% võrra, kuid probleemid on jäänud.
?? Kas WTO reeglitest ei peaks abi tulema?
Ma ei saa seda kommenteerida.
?? Aga teie ühendus Kaug-Idaga? Hiina, Lõuna-Korea? Kas seal läheb ikka hästi, mahud kasvavad?
Ei lähe. Täpsemalt öeldes kuni eelmise aasta 31. detsembrini läks hästi. Iga päev läks meil rong Kaug-Itta ja numbrid tõusid aastast-aastasse. See oli hea äri, aga Vene pool tõstis tariife ja nüüd on mahud tohutult kukkunud. (Esimest korda jutuajamise jooksul võib Kuituneni muidu põhjamaise jäämehe näos emotsioone leida. Hääl tõuseb, käed vehivad ? M.S.) Kui me lahendust ei leia, siis ma? ei tea?
?? Miks nad seda teevad?
Ei tea. Saan ainult öelda, et ei saa aru.
?? Nii kirjutategi jälle oma aastaaruandesse, et Venemaa äri on prognoosimatu?
Täpselt nii, see lause kordub meie aruannetes tõesti aastast-aastasse.
?? Kuidas need Kaug-Ida veod käima läksid? Meil ka räägitakse sellest palju. Suured ja kasvavad turud. Kõik fundamentaalnäitajad on paigas, mida aga ei toimu, need on veod ise.
Panime lihtsalt rongi käima. Ega teistmoodi ei saa. Ajad asju, näitad initsiatiivi ja siis otsid kliente. Aastaid oleme seda liini arendanud, aga nüüd?
?? Järgmise aasta algul läheb Soome kaubaveoturg lahti, kaotate oma monopoli. Kes võiksid olla uued operaatorid?
Eks näe, huvilisi on. Loogika ütleb, et uued tulijad võiksid olla ida poolt.
Diplomaatia Peeter I pildi ümber
?? Kuituneni jutule Vene tariifidest ja oma sadamate eelistamisest annaks oma allkirja nii Eesti Raudtee arendusdirektor Raivo Vare kui ka Tallinna Sadama juht Ain Kaljurand. Äri ajamine Venemaaga on keeruline ja nõuab vahel peent lähenemist.
?? Viimati pidi Kuitunen oma diplomaadivõimeid kasutama Helsingi-Peterburi reisiliini kümnenda aastapäeva tähistamisel. Vene kolleegid kinkisid selleks puhuks Vene tsaari Peeter I pildi. Väärikas pilt, väärikas kingitus. Külalised mõõtsid juba kabineti seinu, vaatasid, kuhu saaks pildi üles riputada. Soome riigiraudtee juht on aga keerulise dilemma ees. Vene turg on tähtis, kingitus tuli heast südamest, kuid tõi ju tsaar Peeter omal ajal Soome sõja. Delikaatne teema. Presidendi kabinetti ei sobi. Nii pandigi pilt ühte nõupidamisteruumi. Soliidsele kohale, küll natuke ühe väikese kummipuu varju?
Eesti Raudtee ja tema kosilased
?? BRS-i mehed ütlevad, et raudteed analüüsivad praegu kolm firmat, teist sama palju on veel ootejärjekorras. Ostja kandidaatidena on avalikkuse ette tulnud soomlaste VR, sakslaste Deutsche Bahn, Vene ärimeeste PromInvestors. Viimase kandidaadina on välja käidud esialgu veel nimetuks jääv Inglise-Eesti-Vene investorite grupp.
Eesti Raudtee
Käive: 1,73 miljardit krooni(2003)
Kaubavedu: 42,83 miljonit tonni
Töötajaid: 2540
Deutsche Bahn
Käive: 550,7 miljardit krooni
Kaubavedu: 280 miljonit tonni
Töötajaid: 233 657
VR Grupp
Käive: 18,3 miljardit krooni
Kaubavedu: 42,7 miljonit tonni
Töötajaid: 13 264
