USA-le vastumeelsete riikide seas on esikohal Kuuba. Vastavalt USA föderaalsele Vaenlasega kauplemise seadusele on Ameerika ettevõtjatel keelatud kaubelda ning osutada teenuseid Kuuba kodanikele aastast 1963. Sellist üliranget meedet ei kasutata isegi Iraani ja Põhja-Korea suhtes. USA-s ja Gavanas on sellega juba harjutud, aga selle aasta jaanuaris tekitas nimetatud seadus Euroopas suurt kära.

Skandaal sai alguse Norras pärast seda, kui Scandic Edderkoppen hotell keeldus Kuuba 14 turismispetsialisti delegatsiooni vastuvõtmisest. Kõige rohkem šokeeris külalisi tõsiasi, et nad olid viimase viie aasta jooksul viibinud selles hotellis ning nende kodakondsusega polnud mingeid probleeme. Selgus, et eelmise aasta märtsis vahetas hotell omanikku ning sai USA hotellide keti Hilton ettevõtteks. Uued omanikud viisid sisse uue korra.

Edderkoppen-i käitumine tekitas mässava reaktsiooni norra ametiühingute poolt. Näiteks teatas boikotist Norra Scandic keti 300 000 liikmest koosnev Munitsipaal- ja üldteenindajate ametiühing. Aga Kaubandusliitude Konföderatsioon, milles on 830 000 liiget, kutsus riiki üldse keelama Scandic-le tegevust Norras.

Eestis töötavad kolm Scandic ketile kuuluvat hotelli, mis kuuluvad omakorda Hilton-ile. Tallinnas – Palace ja St.Barbara ning Pärnus – Rannahotell. USA Välisinvesteeringute Valitsuse pressiesindaja Molly Millerwise selgitas Den za Dnjomile, et Vaenlasega kauplemise seadus laieneb kõikidele USA kompaniidele, sõltumata nende geograafilisest asukohast. “Jah, Scandic’u Eesti hotellide ketil ei ole õigust teenindada kuubalasi,” räägib Millerwise. “Seaduse täitmist jälgima peab konkreetse filiaali otsene juhtkond.”

Tegelikult on aga kõigi kolme hotelli personal valmis andma iga tuba – kasvõi presidendi klassi – kuubalasest turistile. Selles veendus nädalalehe ajakirjanik ise, kui küsis portjeelt, kas saab majutada hotelli Kuuba väljamõeldud kodaniku. “Kuubaga pole mingeid probleeme,” ütles ajakirjanikule Palace’i ja St.Barbara broneerimismänedžeri abi Art Peep. Kolleegi juttu tõendas ka Rannahotelli mänedžer Viljo Haap.

Palace’i ja St. Barbara direktor Kadi Saluoks on teadlik USA sanktsioonist Kuuba suhtes, kuid ei pea vajalikuks seda Eestis järgida. “Vaatamata sellele, et me kuulume USA kompaniile, ei kehti Eestis USA seadused,” selgitab tema. “Teisi sõnu on meie uksed kõigile avatud.” Saluoks lisas ka, et otsene juhtkond on Soomes, kuid ei nemad ega ka Hilton keti juhtkond ole andnud mingeid korraldusi keelduda Kuuba kodanike teenindamast.

Ajaleht palus kommenteerida situatsiooni Hilton International kompanii suhtekorraldusosakonna asepresidendil Linda Bain’il, kes imestas kolleegide käitumise üle. “Jah, juhtub, et me ei jõua kontrollida kliendi kodakondsust,” ütles ta. “Kuid kui Kuuba kodanik broneerib toa varakult, tuleb selle kohta teade automaatselt Hiltoni peakontorisse, ning siis oleme kohustatud tühistama broneeringu. Bain’i sõnul on USA sanktsioonid Hilton International kompanii sisereeglite osa ning neid mitte järgida, varjates ennast teiste riikide seadustega, pole võimalik.

Välisministeeriumi pressiesindaja Mariann Sudakov selgitas nädalalehele, et Eestis asuvatel hotellidel pole seaduslikke aluseid keelduda kliente teenindamast nende kodakondsuse tõttu. “Vastavalt Euroopa Nõukogu määrusele № 22713/96/EÜ on Eesti ettevõtjatel keelatud alluda kaupade ning teenuste osutamise piirangutele, mis on sätestatud USA seadustes,” teatas ta.