Põhjus on toiduseaduses, mis seab kodus töödeldud toidu müügile oma nõuded. Kui toidu omadused, koostis või kuju muutub, peab müüja olema FIEna või osaühinguna kirjas majandustegevuse registris, kirjutab Lääne Elu.

Kui ta töötleb toitu selleks ehitatud hoones, peab ta olema tunnustatud. Kui tegutseb koduköögis, peab olema teavitatud. Mida need mõisted tähendavad, tuleb endale selgeks teha.

Peale kõige muu peab olema enesekontrolli plaan, kus on kirjas töötlemisprotsessi iga etapi ohud ja nende analüüs; mõistagi tuleb neid ohtusid seirata. Toidukäitleja peab käima ka koolitusel.

On selge, et pensionärid ja pereemad, kes müüsid mõne kilo peeti ja ämbritäie kapsast, pisut soolakurki, moosi või kohupiima, selle kaubaga enam turule ei pääse.

„Muidugi kurvastab see mind,” tunnistas Asuküla kandis Mägari külas elav Niina Maksimova. Ta on kümmekond aastat hapendanud kodus kapsat, keetnud peeti ja toonud need turule.

Kevadel pani ta maha 3000 kapsataime ja mitu peenart punapeeti. „Kuhu ma need nüüd panen?” on ta nõutu. „Ei teadnud ju, et ära keelatakse.”

Haapsalu linnavalitsuselt turgu rentiv Anne Remmel selgitas, et turul pole keelatud töödeldud toitu müüa, aga toiduseadus seab selle kohta oma nõuded.

Peale selle, et müüja peab olema majandustegevuse registris, tuleb tal tasuda ligi 2000 krooni mitmesuguseid makse. Kuu kaupa maksta ei saa, seepärast pole nüüd aasta lõpus ka suuremad tootjad oma pabereid korda ajanud, selgitas Remmel.