Innukuse taga on jaanuarist jõustuv kolmandat sammast puudutav seadusemuudatus, kirjutab ERR-i uudisteportaal.

Ärileht on mõni päev tagasi selgitanud lahti, miks tasub uue seaduse valguses kolmanda sambaga liituda. Nimelt ühtlustatakse pensionisüsteemi reformimisega teisest ja kolmandast sambast väljamaksete saamise iga ning kolmandast sambast hakkab edaspidi raha soodustingimustel kätte saama viis aastat enne pensionile minekut. Inimeste keskmise eluea kasvuga kasvab aga ka pensionile jäämise vanus.

Kuni selle aasta lõpuni kolmanda ehk vabatahtliku pensionisambaga liitumisel jääb kehtima võimalus hakata soodsama ehk kümne protsendise tulumaksumääraga sambast raha välja võtma juba 55. eluaastast, kui kogumislepingu sõlmimisest või pensionifondi osakute esmasest omandamisest on möödunud enam kui 5 aastat.

Tavaliselt paigutavad inimesed kolmandasse sambasse raha tulumaksutagastuse saamiseks. Sissemaksetelt saab tagasi 20 protsenti tulumaksu summalt, mis ei ületa 15 protsenti brutosissetulekust. Samas ei tohi aastased sissemaksed ületada 6000 eurot. Tulumaksutagastuse põhimõte jääb kehtima ka pärast pensionireformi.

Seega - kui ka kohe pole kavas tulumaksu tagasisaamiseks kolmandasse sambasse raha koguma hakata, võiks ühe osaku sel aastal igaks juhuks osta, et hiljem oleksid paindlikumad valikud. Alternatiiv on sõlmida elukindlustusseltsiga pensionikindlustusleping ja teha sellel aastal sissemakse.

ERR kirjutas, et osapoolte sõnul on huvi kolmanda sambaga liituda kasvanud.

Swedbanki pensioni ja investeerimise valdkonnajuht Kaire Peik ütles, et huvi kasvu on olnud võimalik tähele panna juba pikemat aega. "Aasta alguses ja tegelikult viimased paar nädalat on olnud väga aktiivse huviga. Ma arvan, et huvi on kasvanud kuskil 10 kuni 20 protsenti vähemalt," lausus Peik.

Uue nähtusena on hakanud inimesed oma lapsi kolmanda sambaga liitma. Eelmise aasta lõpu seisuga oli 17 alaealisel kolmas sammas, praeguseks juba enam kui 700-l. Seejuures pole vaja rohkemat kui üheeurost sissemakset.