SEB analüütik: Raha suur allahindlus ehk Kui palju maksab raha
Intressimäärade tõus või langus ei ole teema, mis lugejat kärmelt uudisnuppu klikkima suunaks. Samas mõjutab see küsimus – kui palju maksab raha – meid igapäevaelus nii kaudselt kui otseselt, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor nädalakommentaaris.
Laenu abil kodu ostes soovime, et pank palganumbrist võimalikult väikese tüki hammustaks. Raha säästes soovime jällegi, et hoiusele pandud summa võimalikult palju lisatulu kasvataks. Madalate intressimäärade mõju tunnevad täna nii laenaja kui hoiustaja. Majanduskriisile järgnenud vaevaline taastumine, madal nõudlus ja üldine ebakindlus on sundinud keskpankasid astuma jõuliseid samme majanduse elavdamiseks.
Rahapoliitikat kujundavad keskpangad on langetanud kriisi eel 4-5 protsendini küündinud intressimäärasid praktiliselt nulltasemeni. Keskpankade rahapoliitilised otsused mõjutavad teatavasti kogu finantsmaailma, mistõttu on võlakohustustel makstav tegelik intressimäär jõudnud väga madalale tasemele pea kõikjal. Mitmed majandusanalüütikud on juhtinud aga tähelepanu asjaolule, et tegelike, inflatsiooni mõju arvesse võtvate, intressimäärade langus on olnud oluliselt pikaajalisem, mis viitab sellele, et põhjuseks ei saa olla vaid finantskriis ja keskpankade poliitika. Miks on intressimäärad langenud ja kuidas see meid mõjutab?
Miks on intressimäärad langenud?
Küsimusele, miks intressimäärad on langenud, leidub mitmeid konkureerivaid selgitusi. Üheks peamiseks neist on juba 2005. aastal Föderaalreservi eelmise juhi Ben Bernanke poolt avalikkuse teadvusse viidud mõiste – säästmise üleküllus (savings glut). Sarnaselt kaupadele kujundab raha hinda nõudlus ja pakkumine. Kui ühel hetkel, ületab inimeste ja ettevõtete soov säästa, soovi tarbida ja investeerida, langeb konkurentsi tõttu ka võlakohustustel makstav intress. Ka juhtivate majandusmõttekodade ICMB ja CEPR äsjailmunud uuring peab kõige olulisemaks mõjuriks suurenenud säästmismäära, mida omakorda on mõjutanud demograafilised tegurid.
Inimeste eluiga on parema meditsiini ja elujärje tõttu kiirelt kasvanud, samas on keskmine pensioniiga püsinud muutumatuna. See tähendab, et peale pensionile jäämist peavad inimesed kogutud säästudega läbi ajama oluliselt rohkem aastaid, mis on tõstnud inimeste soodumust säästa. Säästmist on suurendanud ka teine demograafiline tegur – keskeas inimeste osakaal kogurahvastikus. Nooremas eas on inimese sissetulek tavaliselt kesine, kuid suureneb vanuse kasvades, saavutades tipu keskeas. Et keskealiste inimeste osakaal on kogurahvastikus suurenenud, on kasvanud ka säästmine.
Märkimisväärne mõju on olnud ka Hiina integreerumine globaalsete finantsturgudega. Nõrga sotsiaalkaitsesüsteemiga Hiinas on vajadus mustadel päevadel hakkama saada, sundinud inimesi suure osa oma sissetulekust kõrvale panema. Ühe lapse poliitika on kahandanud perekonna toetavat rolli, mis on sundinud hiinlasi säästma veelgi enam. Avatud finantsturgude tõttu on see avaldanud märkimisväärset mõju intressimääradele ka teistes riikides.
Majanduskriisi järgselt on oma jälje intressimääradele jätnud ka hirm ja ebakindlus. Valusa kogemuse saanud majapidamised asunud veelgi usinamalt sääste koguma, seda ka Eestis, kus eraisikute hoiuste väärtus suureneb oluliselt kiiremini kui laenumaht. Ka on ettevõtted olnud uute investeeringute tegemisel ettevaatlikud, mis suurendab raha nõudluse ja pakkumise vahelist ebakõla. Täiendavat survet avaldab säästjate-investorite vähenenud riskivalmidus. Nõudlus turvaliste investeerimisvõimaluste ehk kõrge reitinguga võlakirjade järele on jõudnud olukorrani, kus kohati on investorid nõus nende eest peale maksma, et tagada raha säilime.
Milline on madalate intressimäärade mõju Eestis?
Kuidas mõjutavad madalad intressimäärad Eesti finantssektorit, analüüsib viimases Finantsstabiilsuse ülevaates Eesti Pank. Keskpanga hinnangul mõjutavad madalad intressimäärad Eestis eelkõige pankade ja kindlustusseltside teenitavat tulu. Valdav enamus Eestis väljastatud laenudest kasutab ujuvat intressimäära, mis on omakorda kõige sagedamini seotud 6 kuu Euriboriga. Euribori alanedes väheneb ka pankade teenitav tulu. Samas mõjutavad intressimäärad raha hinda ka pankade enda jaoks, mis väljendub näiteks madalamates hoiuseintressides. Kindlustusseltsid on haavatavad seetõttu, et nende varad on enamjaolt investeeritud pikaajalistesse võlakirjadesse, millelt teenitav intressitulu on märkimisväärselt kahanenud.
Madalatele intressimääradele on süüks pandud ka soodsa pinnase tekitamist varamullide tekkeks. Riikides, kus inimeste osalus finantsturgudel on kõrge, sunnivad madalad intressimäärad võlakohustustelt võtma inimesi suuremaid riske kahtlase väärtusega võlakirjade või aktsiate näol. Eestis on selle riski võimalik mõju vähearenenud kapitalituru ja vähese investeerimisaktiivsuse tõttu väike. Küll võivad soodsad laenuvõimalused käsikäes kiire palgakasvuga ohustada kinnisvaraturu stabiilsust. Täna püsib olukord veel õnneks rahulik.
Kas madalad intressimäärad jäävad püsima?
CEPRi analüütikute hinnangul ei ole siiski põhjust arvata, et senised trendid jätkuvad igavesti ja reaalsed intressimäärad niivõrd madalale tasemele jäävadki. Paljudes riikides on ka nominaalsed intressimäärad nullilähedased ja tegelik intressimäär saab langeda vaid kõrgema inflatsiooni tõttu. Mitmed jõud, mis on pannud tegelikud intressimäärasid langema, vahetavad tulevikus tõenäoliselt suunda. Suur hulk täna keskeas olevaid kõrge säästmismääraga majapidamisi on peagi jõudmas pensioniikka ja asub kogutud säästusid tarbima. Ka Hiina säästude vool maailma finantsturgudele on aeglustumas, sest Hiina ekspordile orienteeritud majandus on pöördumas sisetarbimisel põhineva majandusmudeli poole. Suureks küsimuseks jääb ajahorisont, mille vältel intressimäärad taastuvad, sest selles on oma sõna öelda ka keskpankadel ja valitsustel läbi raha ja eelarvepoliitika.
