SEB: Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud
Eesti naised on pensionieas meestega võrreldes rahaliselt vähem kindlustatud, selgus SEB igal aastal korraldatavast pensionivalmidusuuringust.
„Vaatamata sellele, et naised on üldjoontes vastutustundlikumad pensioniks ettevalmistujad, mis praktikas väljendub selles, et nad liituvad parema meelega II ja III sambaga ja osalevad isiklikult fondivalikus, on reaalsuses naiste kindlustatus pensionieas meeste omaga võrreldes tunduvalt nõrgem," rääkis SEB Varahalduse äriarendusjuht Peeter Schamardin.
Schamardin sõnul on siin oma roll naiste väiksemal palgal ning nende suuremal pühendumisel pereasjadele ja lastega seotud kuludele. "Liialdamata võib öelda, et Eesti naine hakkab oma pensioni kogumise peale mõtlema alles siis, kui kõik tema pere ja laste vajalikud kulud on kaetud (mis teatavasti juhtub harva) või olukorras, kus pension on juba ukse taga," märkis ta.
Statistikaameti andmetel on Eesti naiste keskmine oodatav eluiga sünnimomendil ligi 82 ning meeste oma 73 aastat. Inimeste vanusega kasvab ootus oma eluea suhtes ning kui 30-aastastest usub vaid 26%, et nad elavad kuni 80 eluaastani, siis on see veendumus 50-aastaste seas juba 33%.
Kuigi naised on vastutustundlikumad penisoniks valmistujad, mängivad vähesemas kindlustatuses negatiivset rolli järgmised tegurid:
- 30% palgalõhe, millest tulevikus moodustub ka pensionilõhe;
- naiste väiksem riskitaluvus, mille tõttu naised vanuses kuni 50 aastat kasutavad umbes 5% vähem aktiivseid, pensioni väärtust kasvatavaid fonde;
- keskmiselt 4 aastat hiljem alustatud kogumine;
- lastega kodus oldud aeg, mis vähendab tööstaaži riikliku pensioni suuruse arvutamisel;
- naiste pikem eluiga, mille tõttu jaguneb kogutud raha palju pikema perioodi peale.
