„Eesti paistab silma tööõnnetuste suure arvu poolest: 2013. aastal registreeris Tööinspektsioon 3956 tööõnnetust ja aasta alguses oli veel 204 juhtumi asjaolud täpsustamisel." märkis SEB Elu-ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Tööõnnetuste arvu tõusu saab tema sõnul seletada töösuhte osapoolte suurema teadlikkuse ja senisest väiksema tööõnnetuste varjamisega.

"Vaatamata Eesti tööõnnetuste statistika suuremale täpsusele ei vähene töötajatega juhtuvad õnnetused ja Eesti töötajaskond on tugevasti alakindlustatud. Tööõnnetused tulenevad sageli ettevõtte või töötaja poolsest tööohutusnõuete rikkumisest ja kolmandik õnnetustest on seotud töökohal kukkumistega, mille tagajärjeks võib olla vigastus. Tööõnnetuse ravi tõttu ollakse keskmiselt töölt eemal 45 päeva“, ütles Holst.

Inimeste teadlikkus oma elu ja tervise kindlustamise vajalikkusest on aasta-aastalt paranenud, kuid paljudel juhtudel on tööl käivate inimeste elu kindlustamata eelkõige nende hooletuse või vastutustundetu suhtumise tõttu või põhjusel, et kindlustamist peetakse kalliks.

„Ettevõtted huvituvad tänasel päeval oma töötajate kindlustamisest rohkem kui kahe-kolme aasta eest. SEB kindlustusportfellis on ettevõtteid, kelle töötajate elu kindlustamise põhimõte tuleb ettevõtte poliitikast. Kõrgema riskiga tegevusvaldkondades tegutsevad firmad maandavad töötajatele elukindlustuse sõlmimisega ettevõtte riske. On ka ettevõtteid, kes põhjendavad töötajatele elukindlustuse sõlmimist vastutustundliku käitumisega või neid, kes liidavad elukindlustuse ettevõtte motivatsioonipaketti,“ ütles Holst.

Tema arvates saaksid riik ja erasektor koostööd tehes palju ära teha, maandades kodanike sotsiaalseid riske.

„Inimeste finantskoormus ületab tunduvalt nende sääste, mis tähendab, et õnnetusjuhtumite korral satuvad pered tihti väga keerulisse majanduslikku seisu. Et aidata inimestel rasketel aegadel toime tulla, taastuda üleelamistest ja naasta võimalikult kiiresti tööellu, võiks soodustada riskide kindlustamist," märkis Holst.

Näiteks võiks maksupoliitika soosida riskide kindlustamist, mis aitaks kaasa inimestel paremini toime tulla õnnetusjuhtumitest tekkinud raskustega. Samuti võiks anda maksusoodustusi nii üksikisikute kui ka tööandja poolt tehtavatele elu ja tervisega seotud lepingutele.

"Kuna riskitasud kaitsete kohta on väiksed, ei kujutaks selline soodustus ka suurt koormust riigi maksutulude laekumisele. Inimesed saaksid aga oma finantskohustuste suhtes parema sotsiaalse kindlustatuse. Olulisema tähendusega oleks tööandjale antav soodustus, kuna koos sellega antakse ühiskonnale selge sõnum, soositakse tööandjate panustamist töötaja turvalisusesse,“ lisas Holst.