SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel

 (5)
SEB: Eestis pikaajalise võlgnevusega kodulaenude osakaal tagasi kriisieelsel tasemel
Naises ja mehed teenivad samadel ametikohtadel väga erinevat palka.Foto: Sven Arbet

Mittetöötavad kodulaenud ehl laenud, mille võlgnevus on kestnud rohkem kui 60 päeva, on Eestis kriisieelsel tasemel. Lätis, kus pikaajalist võlgnvesut hakatakse lugema 9 päevast, on pered endiselt laenumaksetega hädas. Ka pankadest võetud tarbimislaenude osas on olukord Eestis päris hea, Lätis ja Leedus aga on taastumine aeglasem, näitab uus SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

2013. aastal tehtud rahvusvahelise uuringu* andmetel kogesid koguni 74 protsenti Läti peredest majanduskriisi negatiivset mõju – töökaotust või sissetulekute vähenemist. Eestis oli selliste perede osakaal 57 protsenti, mis on lähedane uuringusse kaasatud Euroopa ja Kesk-Aasia riikide keskmisele näitajale. Leedu perede, kus vähemalt üks pereliige kaotas töö, osakaal oli lähedane Eesti tulemusele, sissetulekute vähenemise mõju on võrreldav Lätiga.

Majanduskriisi tagajärjel kasvas Lätis mittetöötavate eluasemelaenude osakaal kogu eluasemelaenuportfellist 2009. aasta jooksul 4,8 protsendilt 15,4 protsendini ja 2011. aasta kolmandaks kvartaliks koguni 16,5 protsendini. Kuigi Lätis kasvas uute kodulaenude maht aastatel 2004 - 2008 vähem kui Leedus, on Lätis laenumaksetega raskustes oluliselt rohkem peresid. Kuna kodulaenu maksete tasumine on muude pere igakuiste kulutuste seas kõrge prioriteediga, peegeldab laenude kvaliteet Läti elanike väga tõsiseid rahalisi probleeme majandussurutise ajal.

Eestis ja Leedus olid probleemlaenude maksimummäärad vastavalt 4,5 ja 8,8 protsendi juures. Eestis hakkas kodulaenude portfell paranema juba 2009., Lätis ja Leedus alles 2012. aastal. 2013. aasta lõpus oli Eestis enam kui 60-päevase võlgnevusega eluasemelaenude osakaal eluasemelaenuportfellist 1,4 protsenti, mis on võrreldav kriisieelse tasemega, Leedus samal ajal 7,5, Lätis 10,2 protsenti.

“Laenukoormus, mis tundus headel aegadel üsna mõistlik, osutus sissetulekute vähenemise tõttu peredele ülejõukäivaks. Enne majanduslangust ei osanud ei laenutaotlejad ega pangad selliseid arenguid ette näha. Tänased probleemlaenud on enamasti tekkinud aastatel 2005 – 2007 tehtud otsuste tagajärjel. Hiljem antud laenudega esineb oluliselt vähem probleeme. Nii laenuvõtjad kui –andjad käituvad laenamisel varasemast oluliselt vastutustundlikumalt, pöörates tähelepanu nii laenutaotleja tänasele maksevõimele kui selle jätkusuutlikkusele tulevikus, “ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.

Tarbimislaenudega on jätkuvalt probleeme

Probleemsete tarbimislaenude osakaal Eestis ulatus 2010. aasta kolmandas kvartalis 9,5 protsendini kogu tarbimislaenude mahust. Tänaseks on ka tarbimislaenude portfell paranenud, sest uusi makseraskusi tekib vähem. Lätis ja Leedus oli mittetöötavate tarbimislaenude tase kõige kõrgem 2011. aasta teises kvartalis – vastavalt 22,6 ja 22,8 protsenti. 2013. aasta lõpus oli Leedus vastav näitaja 13,6 ja Lätis 17,4 protsenti.

“Tegelikult on tarbimislaenudega hädas oluliselt rohkem peresid, kui näitab pankade poolt antud laenude statistika, sest see ei sisalda pangandussektorist väljastpoolt võetud järelmakse ja kiirlaene ning nende tagasimaksmise kvaliteedi kohta info puudub. Samuti on laenuportfellis arvestatav osa juba ümberkujundatud seniseid probleemlaene. Peredel, kellel on olnud raskusi seniste kohustuste täitmisega, on võimalused uute väikelaenude võtmiseks piiratud, mis omakorda tähendab, et tarbimislaenude portfell niipea kasvama ei hakka,“ lisas Triin Messimas.