SEB ennustab ebakindluse jätkumist ja koondamiste sagenemist

Korrigeeritud andmetel kasvas Eesti majandus eelmisel aastal vaid 1,1%. Võrreldes varasemaga, tõsteti hinnangut III kvartali SKP kasvule ja vähendati II kvartali oma, mis muudab eelmise aasta kvartaalsed numbrid veidi vähem hüplikuks ja loogilisemaks.

SKP kesise kasvu algpõhjuseks eelmisel aastal tuleb lugeda nõrka välisnõudlust. Eesti kogueksport kahanes 2015. aastal püsihindades 1,7%, seejuures kaupade eksport 1,1%. Et kaupade ja teenuste import kahanes veelgi enam, siis oli Eesti netoeksport aasta kokkuvõttes positiivne. Netoekspordi osatähtsus SKP-s oli 4%, mis on viimase nelja aasta parim näitaja.

Kahjuks peegeldab impordi kahanemine teist negatiivset trendi – investeeringute vähenemist. Kokku kahanes kapitali kogu­mahutus põhivarasse püsihindades 4,5%, mille peamine põhjus oli ettevõtete investeeringute vähenemine masinatesse ja seadmetesse ning transpordi­vahenditesse.

Maailmamajanduse eba­kindel olukord ei ole suurte investeerimisplaanide tegemiseks soodne. Täna tegemata jäänud investeeringud vähendavad aga ka tuleviku tulusid, seda eriti olukorras, kus tööealine elanikkond kahaneb. Suure tõenäosusega avaldub investeeringute vähenemise näol siiski ka struktuurne trend, kus ühelt poolt on Eesti ettevõtete taristu ja tehnoloogia järele jõudmas Lääne-Euroopale ja teisalt ka tänapäevase teenusmajanduse tähtsuse suurenemine, mis vajabki oluliselt vähem füüsilist kapitali.

Suurima positiivse panuse andis majanduskasvu eelmisel aastal eratarbimine, mis koos kodumajapidamisi teenindavate kasumitaotluseta institutsioonide lõpptarbimiskulutustega suurenes püsihindades 5%. Eratarbimise edasine kasv sõltub suuresti sellest, kas ettevõtlussektori tulemused paranevad.

Tuleb tunnistada, et selles osas, milliseks osutub Eesti majanduse käekäik sel aastal, valitseb parajal määral ebakindlust. Esimesed andmed selle aasta alguse kohta kiiret paranemist ei väljenda. Paremat tulevikku lubab Eesti peamistel eksporditurgudel oodatav impordinõudluse suurenemine ja vähemalt arvestuslikus mõttes mõjutab majandusnäitajaid positiivselt eelmise aasta madal võrdlusbaas. Maailmamajanduse olukord püsib samas ebakindel ja konkurents eksporditurgudel on armutu.

SEB prognoos selle aasta majanduskasvule on pigem optimistlik 2,4%, mille eelduseks on eksportivate ettevõtete tulemuste paranemine lähiajal.

Teisipäeval avaldatud andmed mittefinantsettevõtete käekäigu kohta aasta neljandas kvartalis kinnitasid, et ettevõtlussektori müügitulu kahanes terve eelmise aasta vältel. Seejuures ei olnud põhjuseks mõne üksiku sektori suur kukkumine, vaid käive kahanes mitmel olulisel tegevusalal. Kokku kahanes ettevõtete müügitulu 2014. aastaga võrreldes 2,5%.

Suurima panuse andsid sellesse hulgikaubanduse ning laonduse ja veonduse tegevusalad, kelle finantstulemusi kahjustas tõsiselt Venemaa majanduskriis ja sinna suunduva ekspordi 35% suurune kukkumine. Suure müügikäibega sektorid, mis omasid ettevõtlussektori keskmisele tugevat negatiivset mõju, olid ka ehitus ning energia- ja soojusvarustus.

Koos sissetulekute ja sisetarbimise jõudsa kasvuga hoogustus küll elamuehitus, kuid sektorile tervikuna ei suutnud see piisavat positiivset mõju avaldada. Eriti suurte ehitusettevõtete jaoks on jätkuvalt peamine tellija riik, üleminek ühelt struktuurivahendite perioodilt teisele on põhjustanud riigisektori tellimustes aga ajutise mõõna. Energiasektori tulemusi mõjutas eelmisel aastal kütusehindade langus maailmaturul, kuid ka ilmastikuolud.

Töötleva tööstuse müügitulu jäi 2015. aastal pea samale tasemele eelneva aastaga, seda küll peamiselt tänu tugevale esimesele kvartalile, kui müük veel 5% võrra suurenes. Tegevusalade lõikes olid trendid vastassuunalised. Varasemalt suurima käibega töötleva tööstuse tegevusalaks olnud elektroonikatööstuse müügitulu vähenes 2015. aastal 9%, mistõttu tõusis suurimaks haruks puidutöötlemine, kus müük samal ajal üle 12% suurenes.

Tuleb rõhutada, et ka varasemalt ületas puidutööstuses loodud lisandväärtus ja seal tegutsevate ettevõtjate ja töötajate arv märkimis­väärselt elektroonikatööstust, mistõttu on puidutööstuse kasv elektroonikatööstuse languse kõrval majanduse kui terviku jaoks kahtlemata positiivsem uudis.

Idaturu sulgumine ja terav konkurents mõjutas negatiivselt tööstusharu, mis on oluline nii müügikäibe kui töötajate arvu poolest – toiduainetööstust, kus müügitulu vähenes eelmisel aastal 2%. Aasta teises pooles haru tulemused küll paranesid.

Hoolimata terve aasta kestnud ettevõtete müügitulu langusest, ei pidurdanud see palgakasvu ja suurenes ka tööhõive. Selle tulemusena kasvasid tööjõukulud 7%, mida kompenseeriti investeeringute tegemata jätmise ja kasumite arvelt. Kokku vähenes ettevõtlussektori kasum 2015. aastal 6%, investeeringud aga 4%.

Kahjuks ei olnud tööjõukulude suurenemine kooskõlas ka tööviljakuse kasvuga, mis jäi eelmisel aastal 2014. aasta tasemele ja SKP arvestuse põhjal püsihindades koguni vähenes. Töökulude tootlikkus, mis väljendab loodud lisandväärtuse ja tööjõukulude suhet loomulikult kahanes.