SEB: keskmine eestlase hoius on 3410 euro suurune

Käesoleva aasta esimeses pooles suurenesid eraisikute finantsvarad kõigis Balti riikides, Eestis ja Leedus peamiselt hoiuste suurenemise arvel. Lätis oli hoiuste kasv aeglasem kui teise samba pensionifondide kasv, näitab SEB koostatud Balti leibkondade majandusanalüüs.

Hoiuste summalt elaniku kohta oli esikohal nagu varemgi Eesti 3410 euroga, millele järgnesid Leedu 2652 euroga ja Läti 2026 euroga, teatas SEB.

Praegused rekordmadalad intressimäärad ei ahvatle hoiustajaid ning ei soodusta tähtajaliste hoiuselepingute sõlmimist. Jaanuarist augustini langes tähtajaliste hoiuste osakaal võrreldes nõudmiseni hoiustega kõigis Balti riikides.

Kaheksa kuu jooksul kasvas pikema kui üheaastase tähtajaga hoiuste osakaal veidi vaid Eestis ja Leedus. Aasta alguses oli selliste hoiuste osatähtsus Eestis 18,2 ja Leedus vastavalt 17,3 protsenti.

Augusti lõpu seisuga olid vastavad näitajad 19,8 ja 20 protsenti, kusjuures Lätis langes pikaajaliste hoiuste osakaal kaheksa kuuga 27 protsendilt 24,4-le.

Kõigis kolmes riigis võib täheldada säästude sularahas hoidmise kasvu. Täna on sularaha ja pangahoiuste suhtarv Eestis 9,7 ning Leedus ja Lätis vastavalt 22,4 ja 33 protsenti.

Selle põhjuseks on mitmed tegurid: pangakontorite arvu vähenemine, mille tulemusena leiavad pered et sularaha kodus hoidmine on mugavam; vähene stiimul sularaha panka viimiseks, sest hoiuste intressimäärad on langenud rekordmadalale tasemele ja väljavaade nende tõusuks puudub; ning lõpuks - varimajandus.

Lähitulevikus ei ole Balti riikide hoiustajatel enam põhjust oodata intressimäärade tõusu näiteks aastate 2008–2009 tasemele. Enamik säästjatest ilmselt lepivad sellega ja nende käitumine eriti ei muutu. Mõned hoiustajad hakkavad aga otsima finantsasutusi, kes pakuvad hoiustele kõrgemat intressi.

„Kui intressimäärad on nii madalal nagu täna, siis isegi tõus ühe protsendipunkti võrra võib hoiustaja jaoks tähendada tulude kahekordistumist. Kuna eraisikud on jätkuvalt ettevaatlikud ja riskikartlikud, ei teki sobivat keskkonda kõrgema riskiga säästmisvõimaluste populaarsuse tõusuks ehk investeerimiseks väärtpaberitesse ja muudesse sarnastesse finantsinstrumentidesse,“ ütles SEB Leedu ökonomist Julita Varanauskiene.

„Eesti elanikud eelistavad hoida raha pigem pangas ja kodus hoitava sularaha osakaal on lõunanaabritega võrreldes suhteliselt väike. Kui lätlastel on kolmandik säästudest sularahana kodus, siis eestimaalastel umbes kümnendik.

Ka sellest toodi suur osa eurole ülemineku ajaks pangakontodele, kuid 2011. aasta lõpuks 10-protsendiline sularaha osakaal taastus. Kindlasti ei ole säästude kodus hoidmine turvaline ja seepärast on raha säilimiseks selle pangas hoiustamine kindlasti parem valik.

Raha investeerimise eesmärgil riskantsematesse varaklassidesse paigutamine puudutab täna suhteliselt väiksemat osa säästjatest,“ kommenteeris SEB Eesti eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas.