SEB: Kuidas läheb Eesti ettevõtjate jaoks nii olulisel Rootsi majandusel?

 (14)
Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor.Foto: Andres Putting

Rootsi majandus on hoo maha võtnud, kuid sealne väga jõukas turg pakub Eesti ettevõtetele endiselt küllaga kasvuvõimalusi.

Üks kõige atraktiivsematest turgudest Eesti eksportööride jaoks on viimastel aastatel olnud Rootsi. Seda vaatamata kaubandusstatistika poolt loodud petlikule esmamuljele, justkui oleks trend olnud vastupidine. Nimelt on ekspordinumbreid mõjutanud suure telekommunikatsiooniseadmeid tootva ettevõtte ümberkorraldused, mis suunasid varem Rootsi liikunud toodangu ümber teistesse riikidesse. Teiste kaubagruppide eksport Rootsi on viimastel aastatel seevastu jõudsalt suurenenud. Esmakordselt saabki sellel aastal olema peamine eksportkaup Rootsi mitte enam telekommunikatsiooniseadmed, vaid hoopis kokkupandavad ehitised ehk puit- ja elementmajad. Kogu Rootsi-suunalisest kaubandusest moodustavad valmismajad enam kui 8%. Väga palju müüakse Rootsi ka erinevaid puittooteid, millest kahjuks suurima osa annab endiselt töötlemata puidu väljavedu. Lisaks on Rootsi tähtis turg Eesti metallitööstusele ja tänavu on 9 kuu jooksul sinna viidud erinevaid metallkonstruktsioone väärtuses üle 31 mln euro. Suurte nö kapitalikaupade kõrval on Rootsi turg tegelikult üsna oluline ka otse jaetarbijale minevate toodete poolest nagu voodid, madratsid jms. Kui aga vaadata eksporti selle põhjal, milliste tööstusharude jaoks on riik peamine sihtturg, siis on esikohal hoopis laevatööstus, mille ekspordist on tänavu Rootsi läinud lausa 40%.

Ootamatult nõrk tarbimine, üllatavalt tugev eksport

Koondnumbrina on Eesti ekspordikasv Rootsi olnud hea ka tänavu, kuid nii mõneski olulises kaubagrupis on kasv siiski märkimisväärselt aeglustunud. Selle põhjuseks on muutused Rootsi enda majanduses. Kui 2017. aastal küündis Rootsi majanduskasv 2,3% ja mullu 2,4%ni, siis tänavu saab prognoosi põhjal see piirduma kõigest 1,2%ga. Kui paljud teised riigid on olnud kimpus nõrga ekspordiga, siis Rootsi majanduskasv on aeglustunud ennekõike sisemajanduslike põhuste tõttu. Eriti nigel on seis investeeringutega põhivarasse, mis on ka püsihindades mõõdetuna kahanenud tänavu 1,3%. Ilma avaliku sektori suure positiivse panuseta oleks langus olnud veelgi suurem. Väga napid on olnud nii ettevõtete investeeringud seadmetesse, kui elukondliku kinnisvara soetamine. Just viimane on olnud negatiivne tegur mitmete Eesti eksportööride jaoks, kes on suuresti seotud just Rootsi kinnisvaraturu aktiivsusega. Pärast 2017. aasta tippu on sentiment kinnisvaraturul olnud üsna negatiivne ja kahanenud on nii kinnisvarahinnad kui ehituslubade arv. Nüüdseks näib küll hullem möödas olevat ja ehituslubade arv on jõudnud varasemale kõrgtasemele, kuid eelnev mõõn jääb eksporti tumestama veel mõneks ajaks.

Kinnisvaraturu mõõn on mõjutanud ka majapidamiste tarbimist, mis 2019. aasta esimese 9 kuu jooksul kasvas püsihindades vaid 0,7%. Pärast eriti nõrka algust, on aasta jooksul eratarbimise kasv käsikäes kinnisvarahindadega küll veidi paranenud. Rootsi tarbijakindlus on viimaste aastatega võrreldes siiski väga madal. Inimeste kindlustunnet mõjutab mõistagi olukord tööturul, kus trend näib olevat pöördunud ning töötus on hakanud veidi suurenema. Küll ei põhjusta seda mitte koha üles ütlemine senistele töötajatele, vaid pigem riiki saabuvate uuselanike raskused töökoha leidmisel.

Üllatavalt hästi on tänavu edenenud Rootsi eksport. Kui mitmel pool maailmas on tööstusettevõtted olnud kimpus kahaneva nõudlusega, siis Rootsi tööstustoodangu kasv on aasta jooksul isegi pigem kiirenenud. Riigi eksport kasvas kolme esimese kvartali jooksul püsihindades mõõdetuna lausa 5,4%. Teisalt on tööstusettevõtete kindlustunne olnud terve aasta vältel vabalanguses ja jõudnud hetkel tasemele, kus see oli viimati aastal 2013, peegeldades ettevõtete negatiivseid tulevikuootuseid.

Keskpank on tõstmas intressimäära

Rootsi majanduse viimase aja ehk üllatavaim areng seondub aga sealse keskpangaga. Nimelt on Riksbank, vaatamata majanduskeskkonna selgele nõrgenemisele ja USA ning euroala kolleegide liikumisele veelgi leebema rahapoliitika suunas, intressimäärasid hoopis tõstmas. Lähtudes keskpanga kommunikatsioonist ootab enamus analüütikuid, et keskpank tõstab vahetult enne jõule oma peamist intressimäära seniselt -0,25%lt 0% tasemele. Kuigi sealt edasi jääb nulltase püsima pikaks ajaks on keskpanga käitumine siiski väga üllatav, arvestades seda, et ka riigi inflatsioon püsib endiselt väga madal.

Rootsi turg püsib atraktiivne

Eesti ettevõtete vaatevinklist jääb Rootsi huvitavaks turuks mõistagi ka aeglasema majanduskasvu juures. Tegemist on ju ühe maailma kõige jõukama tarbijaskonnaga. Kuid üks maailma kõige kõrgematest on ka rootslaste laenukoormus. Majapidamiste koguvõlg ületab nende sissetulekut 1,8 korda. Tarbijakäitumises muudab see inimesed majanduslikult segasematel aegadel mõistagi ettevaatlikuks. Teisalt on kinnisvaraturg Rootsis selgelt taastumas, mis lubab ehitus- ja sisustusvaldkonnaga seotud eksportööride jaoks varasema eduloo jätkumist.