SEB majandusprognoos: mida tähendab vaktsiin majandusele? Tõeline krahh jäi Tallinna linnamüüride vahele

 (10)
Mihkel Nestor
Mihkel NestorFoto: Kiur Kaasik

SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor ütleb, et euroala majanduskav taastub järgmisel aastal. Vaktsiin toob kaasa kiire taastumise. Eesti suurim kannataja on vanalinn.

Koroonavaktsiini valmimiseni ei lähe enam kaua

Majandusprognooside koostamine pole iial olnud nii raske kui 2020. aastal. Tavapäraste majandusnäitajate modelleerimise asemel, peavad ökonomistid suutma ette ennustada koroonaviiruse levikut ja ühiskonna ning valitsuste reaktsiooni sellele. Kahjuks ei ole sügis seda ülesannet lihtsamaks muutnud. Viimased kuud on nii Eestile kui valdavale osale maailmast olnud majanduslikus mõttes kõige edukamad alates koroonakriisi puhkemisest. Sellele vaatamata on vaade majanduse lähitulevikule muutunud negatiivsemaks. Põhjuseks loomulikult hüppeliselt suurenenud nakatumiste arv ja sellele järgnenud piirangutelaine Euroopas. Teisalt on eksperdid aina rohkem veendunud, et toimiva vaktsiini turule toomine ei võta enam kaua ja see võib juhtuda isegi veel lõppeval aastal. Laiemate massideni jõuab vaktsiin küll ilmselt alles 2021. aasta suvel, misjärel algab kiire majanduse taastumine.

Euroala majanduskasv taastub järgmisel aastal

Eesti majanduse tõrgeteta toimise eeldus on euroala majanduse püsimine tervise juures. Uus piirangutelaine on sellele küll tõsine hoop, ent selle mõju saab olema tagasihoidlikum kui kevadel. Kui teises kvartalis kukkus euroala sisemajanduse kogutoodang pea 12%, siis neljandas kvartalis piirdub langus 4%ga. Meie jaoks muudab olukorra paremini talutavaks ka see, et sarnaselt kevadele on majanduslangus märksa tagasihoidlikum neis riikides, kellega Eesti kaubavahetus on tihedam. Tervikuna langeb euroala majandus tänavu 7,6%, ent 2021. aastal majanduskasv taastub, jõudes aasta keskmisena 4% juurde. 2022. aastal kiireneb euroala majanduskasv koroonaviiruse kütkest pääsedes veelgi, jõudes 4,3%ni.

Tõeline majanduskrahh on jäänud Tallinna linnamüüride vahele

Eesti sisemajanduse kogutoodang kukub koroonaviirusest põhjustatud probleemide tõttu tänavu 3,8%, kuid võrreldes 2009. aasta majanduskrahhiga on siiani olnud tegemist pea nähtamatu kriisiga. Sellel on kaks põhjust. Kõigepealt on seekordne majanduslangus olnud väga ebavõrdne, lüües rängalt üksikuid tegevusalasid, ent jättes teised praktiliselt puutumata. Linnapildis on majanduslangus nähtav sisuliselt vaid Tallinna vanalinnas, ent väljaspool keskaegset linnamüüri on elu vähemalt suvest alates jätkunud üsna endist viisi. Teisalt on Eesti võimalused euroala liikmena lööki majandusele kompenseerida aegade kõige paremad. Tänu sellele on säilinud oodatust rohkem töökohtasid, mis koos piiratud reisimisvõimalustega on olnud suur tugi eratarbimisele. Järgnevatel kuudel olukord tööturul siiski halveneb, mistõttu tõuseb keskmine töötuse määr järgmisel aastal 8,5%ni, et sealt siis 2022. aastal taas alla 7% langeda.

Eesti majanduskasvu veab lähiaastail tarbimine

Eesti majanduskasv taastub 2021. aastal. SEB prognoosi kohaselt suureneb sisemajanduse kogutoodang 2021. aastal 3,3% ja 2022. aastal 3,5%. Võrreldes eelmise prognoosiga on need numbrid tagasihoidlikumad. Osaliselt põhjustab seda jätkuv koroonaviiruse negatiivne mõju 2021. alguses, kuid olulisel määral ka see, et Eesti majandus on 2020. aastal kannatanud vähem kui kardetud. Eesti majanduskasvu peamine vedaja saab järgmisel aastal olema majapidamiste tarbimine, millele annab ajutist hoogu teise pensionisamba vahendite osaline tarbimisse suunamine. Majanduskasvu jääb piirama teenuste ekspordi madalseis, kuid ka napid investeeringud.