SEBs kehtib juba alates 2016. aastast hinnakirja järgne võimalus võtta äriklientidelt teatud juhul valuutahoidmistasu. Üldreeglina on Allase sõnul pangal õigus otsustada selle tasu võtmine juhul, kui ärikliendi arvelduskontodel on pikemat aega raha, mida äriklient ei vaja igapäevaseks majandustegevuseks ja mis ületab 1 miljoni euro piiri.

„Enne kui valuutahoidmistasu konkreetsele ärikliendile kehtestame, võtame kliendiga ühendust, arutame kliendi igapäevaseks majandustegevuseks tarviliku raha vajadust ja selgitame valuutahoidmistasu tingimusi,“ kinnitas Allas.

Kui palju selliseid kliente on, kellel peale igapäevaseks majandustegevuseks kuluva raha jääb kontole lisaks veel vähemalt 1 miljon eurot, SEB ei avalda, kuid Allase sõnul ei ole neid palju.

"Võrreldes kogu kliendibaasiga, ei ole taolisi kliente palju," lausus Allas.

Kommertspankade jaoks on kehtinud kohustus tasuda Euroopa Keskpangas hoiustatavatelt summadelt negatiivset intressimäära ehk siis maksta hoiustava raha eest peale, juba 2014. aasta keskpaigast. Tänaseks on negatiivne hoiuseintress jõudnud -0,5 protsendini ja on tõenäoline, et seda langetatakse lähiajal veelgi, märkis Allas.

„Keskpanga eesmärk on läbi negatiivsete intressimäärade suunata mitte ainult pankasid, vaid ühiskonda laiemalt investeerima jõude seisvat raha uutesse ettevõtmisesse, et seeläbi ergutada inflatsiooni ja kiirendada majanduskasvu. Et erinevad kommertspangad üle Euroopa on hakanud negatiivse intressimäära mõju klientidele üle kandma, näitab, et keskpanga meetmed kannavad vilja,“ lausus ta.