Panga tegevuskulud kasvasid aasta varasemaga võrreldes 2,6 miljoni euro võrra 59,8 miljoni euroni.
Ettevõtete laenuportfell kasvas aastaga 12,6 protsenti ja eraisikutel 8,4 protsenti. Eraisikute hoiused kasvasid aastaga 9,1 protsenti.

„Aasta ületas tublisti ootusi,“ tõdes SEB Panga juhatuse esimees Allan Parik, selgitades, et pank prognoosi majanduskasvu aeglustumist umbes kolme protsendini, kuid kolme kvartali keskmisena püsis see 4,3 protsendi tasemel. „2019. aasta pani väärika punkti kuldsele kümnendile, mil Eesti nominaalne SKP kasvas pea kaks korda. Ka keskmine palk on 2009. aastaga võrreldes praktiliselt kahekordistunud – 750 eurolt 1400 eurole,“ märkis ta.

Parik lausus, et kui vaadata ostujõuga kohandatud SKP-d elaniku kohta, elas keskmine eestlane 2009. aastal kolmandiku võrra vaesemalt kui keskmine kreeklane ja 25 protsenti halvemini kui Portugali inimesed. „Täna on Eesti ostujõuga kohandatud SKP elaniku kohta mõlemast riigist kõrgem ja püüdmatus kauguses ei ole enam ka nii jõukad riigid nagu Hispaania või Itaalia,“ lausus Parik.

Suurima panuse eelmise aasta majanduskasvu andis info ja side sektor, sealhulgas IT-teenuste eksport. Küll on Pariku sõnul aga murelikumaks muutunud tööstusettevõtted – tööstuse majanduslik kindlustunne on viimase 10 aasta madalaimal tasemel, mis viitab ekspordiprobleemidele.

Sisetarbimisele suunatud ettevõtete tulevik on pangajuhi sõnul hetkel veel muretum, kuna ülitugev tööturg ei nõrgene üleöö. Kui 2009. aasta lõpus ületas töötuse määr 15 protsenti, siis eelmise aasta kolmandas kvartalis jäi see isegi alla nelja protsendi.