SEB tõstis Eesti SKP kasvu prognoosi 3,8 protsendile

 (8)
SEB tõstis Eesti SKP kasvu prognoosi 3,8 protsendile
SEB analüütik Ruta ArumäeFoto: Rauno Volmar, Eesti Päevaleht

SEB Pank ootab värskes majandusprognoosis 2013. aasta Eesti sisemajanduse koguprodukti (SKP) kasvuks 3,8 protsenti, novembris prognoosis pank Eestile 3,3-protsendist majanduskasvu.

SEB panga majandusanalüütik Ruta Arumäe ütles kolmapäevasel pressikonverentsil, et märgatavat majanduskasvu kiirenemist Eestis näha ei ole, vahendas BNS.

"Pigem on ühekordseid kasvu kiirendavaid tegureid sel aastal rohkem kui järgmisel. Ei ole ühte kindlat vedurit, mis kasvu sel aastal veaks, kõik komponendid on ühetaolised, ühtlase panusega majanduskasvule," kommenteeris Arumäe. Peamiselt veab majanduskasvu Arumäe hinnangul siiski tarbimine.

SEB kolmapäeval avaldatud prognoosi järgi kasvab Eesti majandus 2014. aastal 3,7 protsenti, novembri prognoosis oli oodatav majanduskasv tulevaks aastaks neli protsenti.

Arumäe hinnangul on Eestis ja Balti regioonis üldine majanduslik kindlustunne kindlasti suurem kui mujal Euroopas. Eesti on tema sõnul Läti järel endiselt üks optimistlikumaid maid. Arumäe rääkis, et eurotsoonis jätkub majanduslangus selgi aastal, kasvu hoiab tagasi ka võla vähendamine. "Eurotsooni võlakriisis võib igal hetkel lahvatada mõni uus kriisikolle, mis võib meile väga kiirelt tagasimõju avaldada."

Väliskeskkonna paranemise märkidena näeb Arumäe vähenenud pingeid finantssektoris ning paranenud krediidi kättesaadavust ja tööstustoodangu näitajaid.

Analüütiku hinnangul toetab majanduskasvu just sel aastal Eesti eelarvepoliitika. Ka konkurentsivõime on tema sõnul hea, kuid tuleb jälgida, et see ei langeks, sest viimastel aastatel on Eestis inflatsiooni määr tõusnud ja palgad kasvanud kiiremini kui mujal Baltimaades. Samuti on Eesti endiselt üks Euroopa Liidu struktuurifondidest suurimat kasu saavaid riike, kuid see mõju avaldub Arumäe väitel alles pärast 2014. aastat.

Majanduskasvu ühe riskitegurina Eestis näeb Arumäe valimiste aastat. Eelarvedefitsiite ja investeeringuid võidakse siis tema sõnul ajutiselt suurendada, kuid sel on negatiivne mõju järgmise aasta majanduskasvule, kui eelarvedefitsiiti tuleb koomale tõmmata.

Tarbijahinnad kasvavad prognoosi järgi Euroopa Liidu harmoniseeritud definitsiooni järgi tänavu 3,3 protsenti ja tuleval aastal samuti 3,3 protsenti. Novembris prognoosis SEB tänavuseks inflatsiooninumbriks 4,3 protsenti ja 2014. aastaks 3,3 protsenti.

"Inflatsioonimuret lähiaastatel paistmas ei ole, seda eelkõige väliskeskkonna nõrga majandusolukorra tõttu, mis inflatsiooni survet olulisel määral summutab," selgitas Arumäe. Ta lisas, et Eesti kasvab kiiremini kui teised, sest varasemate aastate investeeringud toovad majanduskasvu tagasi. Positiivseid sündmusi on oodata ka euro kasutuselevõtust lähiregioonides.

"Peamised hinnatõusud on selle aasta alguses juba toimunud, täiendavaid hüppeid lähiajal näha ei ole," ütles Arumäe. Tema sõnul tähendab see, et inflatsioonimäär jääb ühtlaseks, tõustes siiski prognoositavalt kiiremini kui teistes Balti riikides. "Eelkõige jääb see tagasihoidlikuks imporditud inflatsiooni alanemise tõttu ja naftahindade oodatava stabiilsuse või languse tingimustes," lisas Arumäe.

Tarbimine põhineb tema hinnangul eelkõige ühekordsel palga kasvu kiirenemisel sellel aastal. "Kui tootlikkuse kasv palgatõusule järele ei tule, ei saa palgatõus sellises tempos jätkuda ja majanduskasv võib jääda väiksemaks," nentis Arumäe.

Töötus langeb SEB prognoosi järgi Eestis tänavu 9,8 protsendile ja 2014. aastal veel 9,7 protsendile. Mullu oktoobris prognoosis SEB töötuse määraks tänavu 9,8 protsenti ja tuleval aastal 9,5 protsenti. Arumäe sõnul on kõige suurem probleem emigreerumine ja sellest tingitud pinged tööturul. "Ma ei näe, et tööhõive saaks sel aastal palju suureneda," ütles Arumäe. Tingimustes, kus tööturul nõudlus ja pakkumine kokku ei saa, on palgatase tema sõnul ilmselt vale.

Eriti suur on palgasurve analüütiku hinnangul madalama taseme palkade tõusuks.

"Struktuursed ebakõlad tööturul on kõige suurem potentsiaalselt majanduskasvu halvav tegur. Et kasvu toetada, tuleb ka Eestis teha struktuurseid reforme," selgitas Arumäe. Ta lisas, et ettevõtted, kust madalapalgalised töötajad lahkuvad, ei ole elujõulised ja võiks asendada teistsuguste ettevõtetega. Samuti tuleks tööjõudu ümber koolitada, meelitada Eestisse teistsuguseid välisettevõtteid ja investeeringuid eesmärgistatumalt kui seni ning tõsta rohkem tööjõu tootlikkust. "Kui see valdkond piisavalt tähelepanu ei saa, tekitab see meile pikaajalisi probleeme," tõdes Arumäe.

Eesti jooksevkonto puudujääk väheneb prognoosi järgi tänavu 0,3 protsendile SKP-st ja tuleval aastal jõuab jooksevkonto 1,3 protsendiga SKP-st ülejääki. Oktoobris prognoosis SEB Eestile nii tänavuseks kui ka tulevaks aastaks 0,5-protsendilist jooksevkonto puudujääki.

Lätile prognoosib SEB tänavu 3,2-protsendilist majanduskasvu, tuleval aastal kasvab sealne majandus eeldatavasti 3,5 protsenti. Inflatsioon suureneb prognoosi järgi 1,4 protsendilt sel aastal kolmele protsendile 2014. aastal.

Leedu oodatav majanduskasv 2013. aastal on 3,2 protsenti, 2014. aastaks prognoosib SEB veidi suuremat ehk 3,5-protsendilist kasvu. Inflatsiooniks on Leedule sel aastal prognoositud 2,5 protsenti ja tuleval aastal 2,8 protsenti.