SEB: üle 2 miljoni eurose käibe saavutamiseks peab hakkama eksportima
„Oli näha, et VKE-d laienevad üha enam välisturgudele, sest üle 2 mln eurose käibe saavutamiseks peab ettevõttel olema vähemalt mingisugune ekspordipotentsiaal. Oluliselt paranes ettevõtete laenukvaliteet: mitte töötavate laenude osakaal on langenud alla 2 protsendi, viimati oli see nii 2008. aasta alguses," selgitas Unt.
Uusi ettevõtteid tuli turule 20 654. Asutatud äriühingute arvust tähtsam on see, et nende kvaliteet on oluliselt paranenud. Kui aastatel 2008-2010 tähistas oma esimest tegutsemisaastat keskmiselt 71-73 protsenti firmadest, siis viimastel aastatel loodud ettevõtetest elab oma esimese sünnipäeva üle juba 77 protsenti.
„Majanduskeskkond rahunes, kuid ettevõtluslaenud kasvasid. SEB panga laenuportfell ettevõtetele paisus 2013. aastal 10 protsenti ning sama suurt kasvu ootame ettevõtete laenu- ja liisinguportfellile ka selleks aastaks," lisas Unt.
Tema sõnul oli SEB tegev pea kõikides Eestis toimunud suuremates finantseerimistes, millest kolm kõige märkimisväärsemat olid Tallinki 120 mln eurone võlakirjaemissioon ning Ülemiste keskuse laiendamise ja Starmani ülevõtmise rahastamine. „Rõõm oli finantseerida mitut sellist tehingut, millega kohalik kapital ostis endale välisettevõtete siinsed tegevused. Nii mõnigi välisettevõte mõistis eelmisel aastal, et Eesti turg on ja jääb talle väikeseks, ning lahkus. Heameel on selle üle, et kohalikul kapitalil oli jõudu ja tahtmist need tegevused üle võtta."
Eesti 2013. aasta majanduskasv jäi SEB hinnangul oodatust tagasihoidlikumaks. Potentsiaalist mitu korda väiksema kasvu tingis meie peamiste ekspordipartnerite kesine majanduskasv. Aasta lõpp oli siiski juba optimistlikum, mis lubab arvata, et Eesti majanduskasvu põhi jäi kolmandasse kvartalisse. Hoolimata viletsast kasvust oli see äriliselt aktiivne aasta, kus kliendid tegid suuri ja olulisi finantseeringuid.
Lähiaastatel Eesti oma potentsiaalilähedase, 3-4-protsendilise majanduskasvuni ei jõua. Põhjuseks on muu hulgas see, et oodata on paariaastast madalseisu Euroopa Liidu tõukefondide raha kasutamises, mis aitas meil kriisiaastatel majandusel hoogu sees hoida.
Eraisikud on pannud kinnisvaraturu jälle elama
Eraklientide laenuportfell hakkas 2013. aastal esimest korda pärast 2008. aastat taas kasvama. SEB väljastatud uute eluasemelaenude maht oli eelmisel aastal võrreldes 2012. aastaga 33,5 protsenti suurem. 70 protsenti eluasemelaenudest võetakse laenumaksekindlustusega.
Oodata on eraisikute laenuturu jätkuvat aktiveerumist: ka tänavu peaks see umbes 20 protsenti kasvama. See tähendab, et Eesti elamukinnisvara turg jõuab järgmisel aastal 2006. aasta esimese poole tasemele.
Deposiitide kasv on kahanenud viimaste aastate 10 protsendilt 5 protsendile. See on märk, et inimeste kindlustunne on paranenud, mistõttu ollakse valmis rohkem tarbima. Tugevama kindlustunde toel suurenes jaetarbimine eelmisel aastal 7 protsenti.
2014. aasta märksõna on „innovatsioon"
Eesti on jõudnud uude arenguetappi, mida iseloomustab stabiilne, kuid potentsiaalist väiksem kasv. Majandusele värske hingamise andmiseks tuleb panustada uuendustesse, et muuta äritegevus sisukamaks.
SEB teeb seda ise ja aitab ka oma klientidel uuendustele mõelda. Sellel kevadel korraldame paarisajale VKE-le innovatsioonikoolituse, et aidata neil leida viise, kuidas äritegevust arendada.
Koostöös Tartu Ülikooliga asutasime jaanuaris Vega fondi, mille eesmärk on muuta teadusavastused ettevõtjatele nähtavaks ja kasutatavaks. Samuti jätkame koostööd Ajujahi programmiga, et ettevõtlusesse lisanduks uusi huvitava ideega firmasid.
Äri sisukamaks muutmine toimub ka SEB-s. Üks näide on sularahateenuste liikumine vähehaaval kontoritest automaatidesse. Pangakontorid muutuvad järjest enam nõustamiskeskuseks, igapäevaseid tehinguid saab valdavalt ööpäev läbi teha kas pangaautomaadi või internetipanga vahendusel. Sularaha tähtsus peaks samuti järk-järgult vähenema, sest kaardimaksetega arveldamine on odavam ja kiirem.
