Uuringust selgus, et kui Läti ja Leedu ettevõtjad ei ole võrreldes varasemate aastatega optimistlikumad ärikeskkonna paranemise osas, kuid eestlased on. Küsitletud Eesti finantsjuhtidest 45 protsenti usub, et järgneva kuue kuu jooksul ärikeskkond nende ettevõtte jaoks paraneb. Eelmise aasta uuringus uskus sama vaid 36 protsenti vastajatest.

Hinnang ärikeskkonnale

Kõige optimistlikumalt olid meelestatud Leedu suurettevõtete finantsjuhid, kellest 53 protsenti arvasid, et järgneva kuue kuu jooksul paranevad tingimused äritegevuseks. Läti ettevõtetest uskus ärikeskkonna paranemisesse 43 protsenti, mis on pea samal tasemel eelmise aasta küsitlusega. Nende vastajate hulk, kes uskusid ärikeskkonna halvenemisesse järgneva kuue kuu jooksul oli väike kõigis kolmes Balti riigis: Eestis ja Lätis 16 protsenti ning Leedus 11 protsenti.

SEB Eesti ettevõtete panganduse valdkonna juht Eerika Vaikmäe-Koit ütles, et viimaste kvartalite aeglane majanduskasv ja nõrk ekspordinõudlus ei ole ettevõtete jaoks olnud soodne. "Samal ajal on palgakasvu tõttu oluliselt kallinenud tööjõud, mis avaldab survet ettevõtete kasumlikkusele ja investeerimisvõimekusele. Seetõttu on mul väga hea meel näha, et ettevõtete optimism lähituleviku osas on paranenud. Loodame, et peagi peegeldub parem tulevikuväljavaade ka heades majandustulemustes.“

Suurimad probleemid ettevõtte jaoks

Kui Läti ja Leedu finantsjuhid peavad järgmise poole aasta suurimaks probleemiks nõudlust, siis eestlaste jaoks on viimasel kahel aastal olnud suurimaks mureks tööjõukulud. Seda peavad oluliseks ka leedukad, kuid Läti finantsjuhid tööjõukulude pärast nii suurt muret ei tunne. Vaatamata sellele arvasid 33% Eesti finantsjuhtidest, et suurendavad poole aasta jooksul töötajate arvu, Lätis arvas seda 25% ja Leedus 43% finantsjuhtidest. Keskmine palk kasvas Eestis 2016. aasta esimesel poolaastal ligi 8%, ka Leedus on palgakasv olnud pea sama kiire, Lätis mõnevõrra madalam.

Ka suurettevõtete tänane olukord ei ole laita. Uuringu põhjal hindas oma ettevõtte finantsseisu tugevaks 68 protsenti Eestis küsitletud finantsjuhtidest. Leedu suurettevõtete finantsjuhtidest oli samal arvamusel 74 protsenti ja Lätis 67 protsenti vastajatest. Ettevõtte nõrka finantspositsiooni tunnistasid väga vähesed küsitletud finantsjuhid: Eestis 5 protsenti, Lätis 11 protsenti ja Leedus 3 protsenti.