SEB uuring: Eestlased muutusid pensionialase teadlikuse osas rumalamaks

 (127)
EURO RAHA MÜNDID
mündidFoto: Sven Arbet

Eesti elanike üldine pensionialane teadlikkus on võrreldes eelnevate aastatega langustrendis, selgus SEB pensionivalmiduse uuringust.

SEB Pensionivalmiduse uuringust selgus, et 74% Eesti elanikest ei ole kursis, kui suur osa maksudest läheb nende tulevikku kindlustavatesse sammastesse. Vaid 16% väidab teadvat oma pensioni II samba varade suurust ja pooled elanikest on kursis, millise strateegiaga II samba pensionifondis oma pensioni kogutakse. Pensioniteadlikkuse tase aga kukkus aastaga 3 protsendipunkti võrra ja ulatus 37%ni.

„Tänavusest pensionivalmiduse uuringu tulemustest oleks soovinud näha, et Eesti hakkab vaikselt jõudma pensionialase teadlikkuse ja pensionipõlveks valmistumise poolest järgi arenenud Euroopa riikidele. Kahjuks on olukord vastupidine. Süveneb olukord, kus liiga hilja hakatakse mõtlema pensioni kogumise peale ja reaalseid samme selles suunas tegema. Kui Eestis on üldine pensionialane teadlikkus 100 punkti skaalal 37 punkti ja pensionipõlveks valmistumise käitumuslik indeks 31, siis näiteks Taanis, kus viidi läbi samalaadne pensionivalmiduse uuring, on teadlikkus üle kahe korra kõrgem – 80 punkti ja ka pensionipõlve valmistumise indeks meist kõrgem – 56 punkti,“ selgitab finantsalase teadlikkuse ja käitumise vahelist seost SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimees Indrek Holst.

Seotud lood:

Soovitud pensioni ja tegelikkuse vahel on suured käärid
Eesti elanik ei tunne huvi oma sissetuleku vastu pensionieas, selgus uuringust. Üks tulevane pensionär viiest on uurinud, kui suurt pensioni ta tulevikus saama hakkab. Vanusegrupi 30-35 aastaste üldine teadlikkus ja huvi oma pensionipõlves saadava sissetuleku vastu on erakordselt madal. Vaid 9% on vaadanud, kui suureks kujuneb nende pension. Vähene teadlikkus võib olla üks põhjuseid, miks eestlaste ootused pensioniea sissetulekute suhtes ei vasta tegelikkusele ja on ebarealistlikult suured.

SEB Elu- ja Pensionikindlustuse juhatuse esimehe Indrek Holsti sõnul on Eesti elanike soovitud pensioni ja tegelikkuse vahel on suured käärid, mis tulevikus võib eskaleeruda suuremaks sotsiaalseks probleemiks. Prognoosid näitavad, et riiklik pension ja II pensionisammas tagab pensionipõlves keskmiselt 40% pensionieelsest sissetulekust, samas kui pension, mida soovitakse saada, on uuringu kohaselt keskmiselt ligi 90% pensionieelsest sissetulekust. Kõige suuremad pensioni soovivad saada noored ja üle 50aastased. Elanikel vanuses 40-50 eluaastat on soovid pensioni osas veidi madalamad, kuid siiski üle kahe korra kõrgemad prognoositavast.