SEB hinnangu kohaselt on pooltel eestimaalastel ootamatute väljaminekute katteks kasutatavaid likviidseid varasid vähem kui ühe kuu sissetuleku jagu, 70 protsendil eestimaalastel vähem kui kahe kuu sissetulek. Vanuse kasvades kasvab ka rahatagavara, kuid alla neljakümnestel on säästudena kõrvale pandud siiski väiksem summa, kui keskmise olmeõnnetuse tagajärgede likvideerimiseks vaja läheks,“ märkis SEB eraisikute suuna arendusjuht Triin Messimas SEB teates.

SEB klientidele varakindlustuslahendusi pakkuva RSA Kindlustuse hinnangul on eluasemete puhul keskmine kahjujuhtumi kulu suurusjärgus 1500 eurot.

„Kahjujuhtumi korral on valdav enamus Eestimaa peredest sunnitud käiku võtma kõik oma säästud ning raha isegi juurde laenama. Arvestades, et korteri ja kodutehnika kindlustamise kulu kuus ei ületa tavaliselt 6-7 eurot ja maja puhul 15 eurot, on mõistlik mitte riskida pere säästudega, vaid riskid kodukindlustusega maandada,“ lisas Triin Messimas.

„Valdav enamus ootamatuid väljaminekuid ei ole seotud suurte õnnetustega nagu tulekahjud või veeõnnetused, vaid kodumasinate rikete või muu vara purunemisega. Pere eelarve huvides oleks mõistlik kindlustada kodune tehnika ja muu vara õnnetuste vastu, kuna uute seadmete ostmine eeldaks tihtilugu pere kõikide säästude kasutuselevõtmist.“

„Rahalise kitsikuse korral lõpetavad pered sageli kõigepealt kindlustusmaksete tegemise, samas kui tegelikult peaks see olema viimane kulu, millest loobuda. Kõige halvem on lahendus, mille puhul rahalistes raskustes pere peab olmeõnnetuse tagajärjel veel sundkäiguna laenu võtma. Kindlustamine on ka iga pikaajalise plaani juures esimene samm. Nii soovitame enne säästmis- või investeerimisplaanide tegemist oma riskid kindlustada. Meie klientidel on tulnud oma plaanidest loobuda, kuna raha on vaja läinud mõne olmeõnnetuse likvideerimiseks,“ pani Triin Messimas südamele.