SEB valdkonnajuht: peame mõtlema ka välistööjõu suuremale sisse toomisele

Intervjuus SEB ettevõtete panganduse valdkonna juhi Indrek Julgega selgus, et välistööjõust ilmselt meil pääsu ei ole. Sellise järelduseni jõuti SEB korraldatud Baltimaade suurimate ettevõtete finantsjuhtide uuringus.

Miks on Eesti suurettevõtete finantsjuhid Balti kolleegidest vähem optimistlikud?

See on väga hea küsimus! Ja aus vastus on, et ei tea. Positiivne on see, et Eesti finantsjuhtide optimism näib olevat enim kasvanud. Kui nüüd spekuleerida, siis ilmselt on mõningane erinevus ka rahvuslikes iseärasustes. Eestlased kipuvadki üldiselt oma hinnangutes veidi reserveeritumad olema ja vähem äärmuslikke positiivseid ja negatiivseid hinnanguid andma. Pigem on enam levinud hinnanguks "normaalne". Kui otsida objektiivsemaid põhjuseid, siis on Eestis oluliseks väliskaubanduspartneriks Soome, kelle majandus on praegu ka küllaltki keerulises seisus. Samuti on Eesti põllumajandus vast kõige rohkem pihta saanud (piima tootmine eriti), kuna konsolideerituse aste on kõrgem ja ka viimastel aastatel tehtud investeeringud mahukamad.

Kas kvalifitseeritud tööjõu probleemi lahenduseks on konkurentide juurest töötajate üles ostmine?

Kvalifitseeritud tööjõu konkurentidelt üles ostmine saab olla vaid lühiajaliseks lahenduseks. Kuna see toob kaasa tööjõukulude kasvu, mis on juba täna finantsjuhtide poolt nähtuna üheks suurimaks väljakutseks, siis pikemas perspektiivis oleks lahenduseks tööjõu ümberõpe. Ja veel pikemas perspektiivis Eesti (ja ka Baltikumi) demograafilisi trende silmas pidades, peame mõtlema ka välistööjõu suuremale sisse toomisele.

Iga teine suurettevõte Eestis prognoosib käibe kasvu. Kas siin panustavad ettevõtted siseturu kasvule või pigem välisturgude paranemisele?

Ma arvan, et nii ühte kui teist. Siseturu nõudlus on viimastel aastatel näidanud korraliku kasvu ja see on viimastel aastatel olnud ka Eesti majanduse mootoriks. Samas on investeerimismahukad tootmised Eestis peaasjalikult orienteeritud välisturgudele ja seda küllaltki edukalt. Nii et loodetavasti tuleb käibe kasvu ka sealt.

Kui Lätis ja Leedus on märgata laenuandjate suhtumise paranemist, siis Eestis on hinnatud suhtumise muutumist vähem soosivaks. Miks?

See hinnangute muutus on olnud üsna marginaalne ja tegelikkuses ei ole turul küll märgata laenupakkumise vähenemist. Ka võib hinnangut mõjutada teatud sektorite nagu näiteks põllumajanduse raskem seis.

Eestis kaaluvad pooled suurettevõtted intressimäära fikseerimist. Kui pikaks ajaks on Eestis võimalik intressimäära fikseerida?

Sisuliselt siin piirangud puuduvad. Küll aga jääb mõistlik fikseerimise aeg kümne aasta piiresse, kuna pikema aja puhul viib turgude määramatus fikseerimise ebamõistlikult kalliks. Enim levinud fikseerimise aeg on 5-7 aastat.

Kas suurettevõtete finantsjuhtide nägemusega sarnane on ka väikese- ja keskmise suurusega ettevõtete hinnang?

See on taas väga hea küsimus. Ma arvan, et üldisemates hinnangutes on sarnasus ilmselt suur. Mõnevõrra erinevad võivad hinnangud olla laenuraha kätte saamise osas ja ka näiteks intressimäära fikseerimise võimalustest teadlikkuse osas.