Lőppev aasta on sundinud Eesti majanduskasvu prognoosivaid institutsioone taas ootusi SKT kasvule allapoole korrigeerima. Erandiks ei ole siin ka SEB. Värskes majandusülevaates Nordic Outlook oleme langetanud 2016. aasta kasvuprognoosi 1,3 protsendini varasema 1,7 protsendi asemel. Siiski ei tundu majanduse üldpilt olevat sama nukker, kui SKT kasvunumber. Paljud tööinimesed on osa saanud kiirest palgakasvust ja ka ettevőtete optimism on majanduskindlus­indikaatorite ja julgema laenamise pőhjal tőusnud. Mőnes harus, nagu energeetika vői mäetööstus, on lisandväärtus esimesel poolaastal seevastu oluliselt langenud. Hoolimata üldisest stabiilsusest, on vähe neid sektoreid, kes osa saanud tőeliselt kiirest kasvust. Küll tuleb meeles pidada, et majanduskasvu protsent ei ole mőni füüsikast pärit konstant.

Majanduskasv taas alla ootuste

Rahvamajanduse arve­pidamine pőhineb mitmetel uuringutel ja andmeallikatel ning kohati ka hinnangutel. Esialgsed SKT kiirhinnangud vőivad hilisemate revisjonide käigus oluliselt muutuda, seejuures viimasel ajal reeglina kőrgemaks. Ökonomistide elu see mőistagi lihtsamaks ei tee, kui mőne aasta pärast selgub, et tegelik majanduskasv 2016. aastal näiteks 3 protsendi lähedale küündis.

Varasemast mőnevőrra negatiivsema stsenaariumi oleme vőtnud ka 2017. ja 2018. aasta osas. Mida aasta edasi, seda kaheldavam tundub, et őige pea on taastumas „/business as usual/"-tüüpi majanduskeskkond. Meie peamist sihtturgu, Euroopat, kelle majanduse tervisest sőltume, painavad suured struktuursed probleemid nagu liigsuur vőlakoorem ja rahvastiku vananemine.

Keskpankade jőuline rahapoliitika ei ole suutnud Euroopa majanduskasvu kuigivőrd elavdada. Pigem ollakse aina enam valmis leppima mőttega, et nii majandus- kui hinnakasv jääb madalaks pikema aja jooksul. Eesti oluliselt kiirem kasv eeldaks meie ettevőtete paremat konkurentsivőimet välisturgudel ja laienemist teiste arvelt. Kahjuks on reaalsus pigem turu keskmine kasv. Puudujääke lähiregioonis vőiks aidata kompenseerida arenguriikide kiire kasv, kuid kauged turud on seni jäänud väikeste Eesti ettevőtete jaoks pigem unistuseks riiklikus arengukavas.

Mőningase ekspordikasvu ja investeeringute toel peaks majandus siiski ülespoole rühkima, mistőttu ootame 2017. aastaks 2,2 ja 2018. aastaks 2,8 protsendi suurust majanduskasvu.

Prognoosi koostamisel ei ole veel arvesse vőetud uue valitsuskoalitsiooni poolt kavandatavaid maksu- ja majanduspoliitika muudatusi. Mitmed väljakäidud ideedest vőivad oluliselt mőjutada just 2018. aasta sisenőudlust. Suurim potentsiaalne mőju on ulatuslikul tulumaksukärpel ja riiklike investeerinute suurendamisel. Seekordne maksukärbe puudutab enim just madalat palka teenivaid inimesi, kelle tarbimise piirkalduvus ehk osa igast vőidetud eurost, mis poodi viiakse, on suurem kui kőrgema sissetulekuga inimeste puhul.

Sarnaselt paisutavad vőimalikud tee-ehitusprojektid ja riiklike üürimajade ehitus avaliku sektori investeeringute kontot. Kahjuks on mőlema idee puuduseks see, et nad ei mőjuta kuidagi paremuse poole Eesti väliskaubanduslikku konkurentsivőimet. Seega vőime ajutiselt SKT kasvu küll üles saada, kuid jőuame peagi tagasi normaaltasemele. Halvemal juhul vőib sisenőudluse elavdamine eksportivate harude konkurentsi­positsiooni koguni halvendada.

Ebakindluse uus tähendus

Ebakindlatest aegadest maailmamajanduses on rääkinud juba mitu varasemat SEB majandus­prognoosi. Täna tundub, et oleme termini „ebakindel" kasutanud ära liialt vara. Poliitika, mis kunagi oli majandusalastes diskussioonides taustateadmine, on saanud nende tuumikosaks. Seejuures ei ole sündmuste nagu Brexiti referendum vői Trumpi valimisvőit tegelikud vőimalikud tagajärjed ka täna kuidagi ennustatavad.

Suurbritannias alles otsitakse selgust, millist vahetus­kaupa ollakse erinevate őiguste ja hüvede näol valmis Euroopa Liiduga tegema, et ka edaspidi oma tooteid ja teenuseid kontinendil vabalt müüa. Veel vähem on meil aimu, millist poliitikat hakkab presidendina ajama Donald Trump.

Finantsturud on üllatusena Trumpi vőidust koguni hoogu saanud, eeldades senisest heldemat kulutamist ja maksukärpeid. Kui käiku lastakse aga lubatud jőuline kaubanduspoliitika ja tőmbutakse tagasi „maailmapolitseiniku" rollist, vőib olukord kiiresti halveneda.

Kuigi 2016. aasta oli avatud liberaalse maailmakorra jaoks vapustav, kogub poliitiline torm tegelikult alles hoogu. Prantsusmaal toimuvad järgmisel aastal presidendivalimised ja juba täna on kindel, et üks kahest lőppvooru saavast kandidaadist on Marine Le Pen, kes muuhulgas on lubanud korraldada hääletuse Euroopa Liidust lahkumise osas.

2017. aasta teise poolde jääb ka Bundestagi valimine Saksamaal, mille valijate meeleolu on mőjutanud pagulaskriis. Tähtsat rahvahääletust pőhiseaduse muutmise osas ootab veel Itaalia. Lisaks on valimised lähema aasta jooksul toimumas veel mitmes Euroopa riigis, kus head tulemust ootamas „lihtsat lahendust" pakkuvad parteid.

Kui Eesti oleks sisemajandusele orienteeritud suurriik, vőiksime ehk őlgu kehitada. Meie jaoks ei ole aga avatud kaubavahetus ja ideaalidel pőhinev välispoliitika küsimus poliitilisest maitsest, vaid eksistentsist kui sellisest. Aina enam meenutavad kogunevad pilved ühte ajastut, mis lőppes Eesti jaoks katastroofiga.

Lähitulevik toob ka positiivset

Rääkides majanduse lähitulevikust meie peamiste ekspordipartnerite juures, leiab siiski palju ka sellist, mille üle rőőmu tunda. Euroala riikides on selge trendina jätkunud töötuse vähenemine, mis soosib sisetarbimise kasvu. Paranema on hakanud ka tööstustoodang, mis aitab tasakaalustada senist, peamiselt teenusmajandusel pőhinenud kasvu.

Varasemast kőrgem on ka tootmisvőimsuse kasutatuse tase, mis tähendab peagi vajadust suurendada investeeringuid füüsilisse kapitali. Prognoosi kohaselt peaks euroala riikide majandus keskmiselt kasvama nii 2017. kui 2018. aastal 1,6 protsenti.

Eesti ekspordi peamise sihtriigi Rootsi majanduskasv on praeguselt rekordkőrgelt tasemelt aeglustumas, kuid püsib riigi jőukust arvestades siiski kiire. 2017. aastal peaks Rootsi SKT suurenema 2,8 ja 2018. aastal 2,3 protsenti.

Prognoosi kohaselt pőhineb Rootsi kasv ka lähiaastail peamiselt ehitusturul ja sisetarbimise suurenemisel, mis peaks soosima Eesti puitmajade tootjaid ning mööblitööstust. Tarbijate kindlustunne on tublisti suurenenud ka Soomes, mille turu taastumist paljud ettevőtted pikisilmi ootavad. 2017. aastal peaks Soome majanduskasv jőudma 1 protsendi ja 2018. aastal 1,2 protsendini.