SEBi nädalakommentaar: Kuidas läheb Soome majandusel?
Soome majandus on viimastel aegadel suutnud näidata oodatust paremaid tulemusi. Arvestades kahe riigi tihedaid majanduslikke seoseid, parandab see ka Eesti ettevõtete positsiooni, kommenteerib SEBi majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Mihkel Nestor:
Eesti edu sõltub Soome käekäigust
Soome tähtsust Eesti majanduse käekäigule on raske ülehinnata. Ainuüksi siin toodetud kaupadest liigub üle lahe 18%. Teenuste ekspordis on Soome residentide osalus veelgi suurem; nii tuleb 45% kõigist Eestis majutatud välisturistidest just sealt.
Soomest pärineb ka neljandik siia tehtud välisinvesteeringutest ja välisfirmade tütarettevõtetest on suurimal osal just Soome taust.
Samas on viimased aastad olnud Soomele keerulised. Majanduskriisi 2011. aasta järellaine mõjutas Soomet rohkem ja pikaajalisemalt kui teisi riike. Viimastel aastatel on Soome majanduskasv olnud üks Euroopa Liidu aeglasemaid, sarnases suurusjärgus Kreekaga.
Majandusteaduslikus keeles on põhjused selleks nii tsüklilised kui ka struktuursed. Ühelt poolt mõjutas riigi majandust suurettevõtte Nokia häving ja tähtsa partneri Venemaa majanduskriis, kuid teisalt on Soome vananeva rahvastikuga riik, mille sotsiaalkulud suured, palgad kõrged ja tööturg äärmiselt reguleeritud, mis takistab ettevõtetel ja inimestel uute oludega kohanduda.
Ühisraha osas skeptilised ökonomistid ei jäta kunagi mainimata ka Soome kuulumist euroalasse, mis näiteks erinevalt Rootsist ei ole võimaldanud soomlastel konkurentsivõime parandamiseks kasutada rahapoliitilisi meetmeid.
Soome majandus on tõusuteel
Kuigi Soome majanduse taastumist on keeruliste ja pikaaegsete probleemide tõttu peetud aeganõudvaks protsessiks, on viimasel ajal riigist tulevad uudised suutnud analüütikuid positiivselt üllatada.
Üks viimaseid oli teade, mille kohaselt suurenes Soome sisemajanduse kogutoodang 2017. aasta esimeses kvartalis võrreldes mulluse sama ajavahemikuga koguni 2,8%, ületades sellega kaugelt euroala keskmist majanduskasvu.
See on küll esialgne kiirhinnang ja põhjalikum statistika kasvu tagamaade kohta avaldatakse järgmisel nädalal. Mitme eri majandusindikaatori paranemine viitab samas, et tõenäoliselt oli lisandväärtuse tõus laiapõhjaline.
Märgiline muutus majanduses on juba 2016. aastal alguse saanud kapitaliinvesteeringute taastumine. Varasemalt olid kulutused põhivara soetamiseks ja uuendamiseks olnud languses sisuliselt 2012. aasta algusest. Tõelise hoo sai investeerimistegevus sisse mullu teises kvartalis, aasta lõpus küündis kasv koguni kaheksa protsendini.
Panustanud on nii aktiivne elamuehitus, kuid ka ettevõtete julgem tegutsemine põhivara soetamisel. Elamuehitust kannustab elamispindade nappus ja väga soodne intressikeskkond: kodulaenu intressimarginaalid on Soomes ühed kõige madalamatest kogu Euroopas.
Eelmisel aastal kohati väga kiireks muutunud elamuehitus on 2017. aasta esimestel kuudel siiski veidi hoogu maha võtnud. Ettevõtted on investeeringute tegemiseks julgust saanud nõudluse kasvust, kuid samas jäävad kapitalikulutused endiselt alla 2008. aasta tasemele.
Tähelepanuväärne on tarbijate kindlustunde jõudmine kaugelt majanduskriisi eelset aega ületavale tasemele. Optimism on mõju avaldanud eratarbimisele, mis mullu suurenes 2%.
Inflatsiooni ja suhteliselt tagasihoidliku palgakasvu tõttu peaks eratarbimise kasv küll aeglustuma ja piirduma tänavu 1,5 protsendiga. Aeglasem sissetulekute kasv on mõjutanud ka säästmiskäitumist, pannes soomlasi teenitust ära kulutama suuremat osa. Kui 2000ndatel oli Soome majapidamiste säästmismäär 9% juures, siis nüüdseks on see langenud kuue protsendini.
Positiivne muutus on ka pööre tööstustoodangus. Nimelt oli Soome tööstusettevõtete toodang langustrendis juba 2011. aastast, kuid eelmise aasta teises kvartalis pöördus tootmine lõpuks kasvule ja positiivne trend on tänavu jätkunud.
Võrreldes tippaegadega on Soome tööstustoodang siiski ligi 20% madalamal tasemel. Ettevõtete küsitlused näitavad aga uute tellimuste kiiremat lisandumist, mis annab lootust, et tööstussektori olukord on paranemas.
Tööstustoodanguga tihedalt seotud kaubaeksport paranes järsult 2017. aasta alguses. Seejuures ei saa märkimata jätta, et osaliselt võlgnevad põhjanaabrid tänu kiire kasvu eest just Eestile, kelle börsiettevõte jaanuaris suure laevaostutehingu lõpule viis. Samas on kaupade väljavedu suurenenud ka mitmes teises sektoris ja veelgi kiiremini on kasvanud teenuste eksport.
Olukord Soome tööturul on paranenud, kuid aeglasemalt kui ehk varem oodatud. Märtsi seisuga püsis töötuse määr juba kaheksandat kuu järjepanu 8,7% peal. Küll suurenes esimeses kvartalis mulluse sama ajavahemikuga võrreldes 0,5% võrra tööhõive.
Riigi konkurentsivõime on aeglaselt paranemas, seda vähemalt osalt tänu ametiühingute, tööandjate ja valitsuse vahel sõlmitud kokkulepetele. Vastutasuks selle eest, et ametiühingud olid valmis leppima väiksema palgatõusuga, on riik nõustunud kärbetega tulumaksus, töötajatele on aga üle kandunud osa seni tööandjate poolt tasutud olnud kindlustusmaksetest.
Soome majandusolukord on parandanud Eesti rändesaldot ja eksporti
Soome aeglane majandus- ja palgakasv on mõjutanud seal töötanud eestlasi kodumaale naasma. Värske rändestatistika põhjal on pilt oluliselt muutunud: kui tippaastatel ületas väljaränne Soome sealt sisserännanute arvu pea kümnekordselt, siis mullu lahkujate ja saabujate arvud praktiliselt võrdsustusid.
Samal ajal on paranev majanduskonjunktuur aidanud Eesti eksportijaid. Kui mullu kasvas Eesti kaupade väljavedu Soome jooksevhindades veidi üle 3%, siis tänavu esimeses kvartalis juba 11%.
Sel aastal on lootust, et Soome taastab ka oma positsiooni Eesti peamise kaubanduspartnerina, mille ta kaotas Rootsile 2011. aastal. Põhjus pole küll niivõrd Soome turu kiirem kasv, kuivõrd asjaolu, et Eesti suurim eksportöör, kes varasemalt suure osa toodangust Rootsi emaettevõttesse viis, on oma kaubavood tänaseks ümber suunanud teistesse riikidesse.
Tänavu esimeses kvartalis oli Eestis toodetud kaupade väljavedu Soome ja Rootsi praktiliselt võrdsel tasemel.
