Seeder: meil pole mõtet elada illusioonis, et kärpima ei tule hakata

 (251)
Helir-Valdor Seeder.
Helir-Valdor Seeder.Foto: Andres Putting

Valitsus on seni läinud kärpimise asemel ettevõtete ning inimeste toetamise teed, kuid edaspidi ei ole meil ka kärpimisest pääsu ning ka avalik sektor peab ennast koomale tõmbama. Teise samba maksete peatamist kritiseerivad fondid võivad riski võtta, laenu võtta ning aktsiaid osta, lausus Isamaa esimees Helir-Valdor Seeder ERRi veebisaates "Otse uudistemajast".

Senini on valitsuserakonnad kriisimeetmete rakendamisel valinud toetamise. Seederi sõnul tuli eelmises kriisis minna kärpimise teed, sest soovisime euroalaga ühineda ning ka laenu saada oli võimatu.
Ka kriisid ise on erinevad. Kui eelmine kriis kasvas välja majanduses endast, siis nüüd, vaatamata sellele, et kriisi tulekut on juba mõnda aega prognoositud, tuli see ootamatult ja täiesti teisest valdkonnast viiruse tulemusena.

„Kõik riigid reageerivad teisiti kui eelmise kriisi ajal,“ märkis Seeder lisades, et kuna meie olime eelmises kriisi erinevas olukorras, siis peaksime me seda enam praegusele kriisile teisiti reageerima.
Seeder avaldas lootus, et viirusest taastumine toimub kiiremini ning seda enam on oluline kiire majanduslanguse leevendamine.

„Eelmise kriisi kõige negatiivsem tagajärg oli see, et kaotasime kümneid tuhandeid tööealisi elanikke, kes läksid välismaale ja ei tulnudki tagasi,“ lausus Seeder ning just sellise olukorra kordumist peaksid ära praegused abipaketid. Käendused, erinevad tagatised, käibelaenud, tööturumeetmed,mis rakenduvad kriisimeetmete esimeses etapis. Kindlasti järgneb sellele Seederi sõnul ka meetmete teine etapp ehk küsimus, kuidas me hakkame hiljem kriisist välja tulema. Kuidas majandust ümber struktureerida, kuhu investeerida, loetles Seeder.

Seotud lood:

Siiski ei ole tema kinnitusel vaja teha illusioonide, et me päriselt kärpimisest pääseme. Väheneb aktsiisimaksu laekumine, käibemaksu laekumine. Riigi tulubaasi vähenemine hakkab mõjutama ka kohalikke omavalitsusi. „Ka avalik sektor peab hakkama oma kulusid kärpima,“ kinnitas Seeder.

Kuna tuhanded inimesed on Eestis kodus ning ilma tööta ja kelle aprilli ning maikuu kontod on nullis, siis millal reaalselt lubatud toetusraha inimesteni jõudma?

Seederi sõnul on riigikogul plaan abipakett ehaks kiita aprillis. Eesmärgiks on, et valitsuse seaduseelnõu jõuab riigikogusse 6.aprillil ning seda menetletakse kiirkorras ja ilmselt tuleb Seederi sõnul ka kobareelnõu, sest erinevatesse eluvaldkondadesse kuuluvate seaduseelnõude menetlemine erinevates komisjonides oleks liiga ajamahukas ning venitaks protsessi.
Kuna seal on va erinevate eluvaldkondade seaduseelnõusid menetleda ja kui läheme tavapärast teed,

Tööturumeetmete rakendamiseks on aga täna valitsusel vabad käed, kuna see ei vaja seadusemuudatust, siis sõltub rakendamine sotisaalministeeriumist ja töötukassast, kui kiiresti nad saavad selle valmis.

Ettevõtjad saab aidata seaduslikes raamides, seega neid väikeettevõtjaid, kes on OÜtanud, veiderdanud ning ümbrikupalka maksnud, neid riik Seederi kinnitusel aidata ei saa. Küll aga on FIEdel ning ausatel OÜ omanikel abipaketis oma koht.
Kuna inimeste rahakott kriisis õheneb, siis kas arutatakse ka aktsiiside langetamist, mis annaks leevendust?

Seeder tõdes, et ei saa siin 100% kindlat vastust anda, sest valitsus pole oma tööd lõpetanud ja abipakett on alles koostamisel. „Kõike seda on arutatud, aga esimene pakett hõlmab seda 2 miljardit, mis praegu on välja käidud. Kõik hilisemad asjad: investeeringud ning ka võimalikud maksumuudatused tulevad teises paketis,“ lausus Seeder.

Laenu ei saa lõputult võtta
Seederi sõnul on Eestil võimalus väga palju laenu võtta, sest meil on madal laenukoormus. Samas tormavad laenu võtma praegu nii riigid kui ettevõtted ning on küsimus, kas ja mis tingimusel laenu saadakse. Seeder toonitas, et võetud laenud tuleb edaspidi ka tagasi maksma. „Seega peab laenu võtmine olema täpselt suunitletud, läbi mõeldud ja me peame olema hiljem valmis ka laenud tagasi maksma,“ lausus Seeder.
Seederi sõnul hakkab meie laenukoormus ka järsult kasvama olukorras kus tulubaas hakkab vähenema ja ära kukkuma.

Kodanikupalk ei ole lahendus
Kriisiolukorras on hakatud rohkem rääkima ka kodanikupalga kehtestamisest, sest sellega saaks inimesi kohe otse aidata. Näiteks 1000 eurot kodanikupalka?
Isamaa Seederi kinnitusel sellist lähenemist ei toeta. „ Me ei tohiks kogu oma elukorraldust pea peale pöörata. Tasu tuleb maksta töötegemise eest,“ kinnitas Seeder. Kui on vaja erinevaid sotsiaaltoetusi suurendada, siis seda tuleb tema sõnul teha, kuid lihtsalt kõigile ühetaoliselt mingi raha välja maksmine pööraks selle süsteemi pea peale ja ei lahendaks Seederi sõnul pikas perspektiivis probleeme.

Seeder tõdes, et mingil hetkel tuleb meil vastata küsimusele, kas majanduse mittetoimimine toob meile suuremaid ohvreid kui viirus. Et kust see piir läheb. Seederi sõnul tuleb piirangutega olla mõistuspärane ning mitte kehtestada jõuga piiranguid, mis küll mõnele võivad olla meelepärased, aga millel ei ole tegelikult sügavat mõtet.
Isamaa tahab anda menetlusse eelnõu, mis lubaks parlamendil ka eriolukorras iseenda palka vähenda.

Pole II samba maksete peatamisega välja pressinud?
Saatejuht küsis Seederilt, miks oli tal vaja eelmisel nädalal öelda, et juhul kui president ei kuuluta II samba vabatahtlikuks muutmise seadust välja, siis tuleb kriisiolukorras II samba penisonimaksed ajutiselt peatada.
Seeder kinnitas, et tema ei ole seda kunagi öelnud. Mina ei ole seda kunagi öelnud. „Mina ütlesin, et juhul, kui president oleks seaduse välja kulutanud, siis ei oleks vaja II samba makseid peatada,“ lausus Seeder.
„See ei olnud väljapressimine,“ kinnitas Seeder. Siis oleks tema sõnul tekkinud olukord, et need kaks seadust oleks kattunud ehk ühel ajal jõustunud. Pensionireformiga tekiks inimesele õigus teisest sambast lahkuda ning teise seadusega oleksime peatanud tema maksed ajutiselt ning hakanud neid teises sambas pärast kompenseerima, selgitas Seeder vastuolu.

Kõiki riske ei saa maksumaksja kanda panna
Eesti Pank ning ka teised analüütikud on välja toonud, et praegu ei ole õige aeg II samba makseid peatada, sest aktsaiaturgude languses oleks just õige aeg varasid juurde osta ning pikas perspektiivis oleks see kasulik.
Seederi sõnul on see finantsasutuste poolne vaade ja inimene ei saa niimoodi vaadata. „Mida me ütleme inimestele, kes lähevad penisonile või kes koondatakse? Neid ei aita ka hilisem taastumine. Kas me ütleme, et muutke oma sünniaastat või ärge praegu pensionile minge,“ lausus Seeder. „Sellisele õnnemängule ei saa luua kestvat ja järjepidevat pensionisüsteemi,“ lausus ta.
Valitsus on teinud ettepaneku peatada II samba penisonimaksed. „Minu arust on see väärt kaalumist, sest sellega me säästame maksumaksja raha,“ lausus Seeder. Tema sõnul on fondidel võimalik võtta laenu ja kasutada seda siis praegu aktsiate ostmiseks.

Riigil on aga mõistlik võtta see pensionifondidesse makstav raha ning paigutada see hoopis majanduse arendamisse. „Kogu riski ei pea võtma maksumaksja,“ lausus ta.
Ta märkis, et kui pensionireformi seadus oleks välja kuulutatud, siis oleks olnud fondidel olnud suurem paindlikkus, siis oleks nad saanud võtta laenu 25% ulatuses fondi mahust. Nüüd saavad nad seda teha 10% ulatuses. „Fondid võtavad oma riskid ja kaitsevad fondidesse paigutatud inimeste rahasid ja riik kaitseb Eesti majandust,“ lausus Seeder.