Segaduses töötuid pahandasid koolituskaardile seatud piirid
Kas tõesti ei saa enam ümber õppida mõne teise töö peale, kus praegu töökäsi nõutakse? Miks saab koolituskaardiga ainult oma erialal edasi õppida, kui seal niikuinii tööd pole, väljendas töö kaotanud raamatupidaja Anne (rääkija palvel jääb täisnimi vaid toimetuse teada) oma meelepaha, kui nn kaart kasutusse tuli. „Tean raamatupidamisest kõike, valdan peensusteni kõiki programme, mul on 15-aastane töökogemus, olen seda tööd ka välismaal teinud,” loetles ta. „Mul ei ole sel alal enam midagi uut juurde õppida, võiksin ise teisi õpetada. Samas olen mõelnud massaaži õppida, kuid koolituskaardiga ma seda ei saa.”
Hiljuti avaldas Delfi töötu Terje O. kirja sellest, kuidas üks Harjumaa töötukassa koolituskonsultant talle telefonivestluses kinnitas, et koolituskaardiga „mitte mingisugune ümberõpe ei tule kahjuks kõne alla /- - -/. Ainult rangelt erialane täiendusõpe”. Ta kirjutas: „Enamik neist, kes praegu töötud on, pole seda mitte sellepärast, et nad oleks halvad tegijad ja seepärast lahti lastud, vaid seepärast, et tervetes tootmis-, teenindus- jne harudes on kitsad ajad ja nii palju töötajaid pole sellele erialale vaja. No miks taeva pärast on siis vaja nende erialade töötajaid veel juurde koolitada?”
Kaks eri asja
Töötukassa kaudu saab endiselt vajaduse korral ümberõpet, kommenteeris töötukassa juhatuse liige Pille Liimal. „Koolituskaart on lihtsalt üks tööturukoolituse rahastamise võimalustest ning selle eesmärgiks on pakkuda töötutele kiiremini ja paindlikumalt erialast täiendusõpet,” ütles ta. „Samal ajal tellib töötukassa endiselt erinevaid koolitusi hangetega.”
Sel aastal on tööturukoolituseks ette nähtud ligikaudu 172 miljonit krooni, valdav osa sellest summast on tulnud Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest. Oletuslikult vaid 20 miljonit on plaanitud koolituskaardi koolitustele, vahendas töötukassa. Ülejäänu eest saavad registreeritud töötud endiselt ümberõpet, kui seda on vaja.
Liimali sõnul võiksid koolituskaardi võimalused aidata näiteks erialaspetsialiste, juhte. Koolituskaardiga saab inimene end täiendada mingi vajaliku oskusega just sel alal, millel ta on eelnevalt töötanud, mitte aga asuda juurde õppima seda, mida kord ammu sai (üli)koolis omandatud. Selle, kas ja mida ning kus võiks inimene juurde õppida, otsustab töötukassa konsultant koos koolituse küsijaga, arvestades seejuures tööturu olukorda.
Kujutletav kaart
Koolituskaart pole ei plast- ega papist sedel, mille töötukassa ametnik lahkelt üle laua ulatab. Reaalset koolitusele lubavat kaarti pole olemas ehk 15 000 krooni või alla selle kellelegi kätte ei anta.
Koolituskaardi projekti kaudu endale koolitust otsinud ja leidnud töötu paneb end sinna kirja ja annab koolitajale teada, et tuleb õppima just koolituskaardi alusel. Koolitaja saadab töötukassale registreerimis-teate, kus on kirjas koolituse toimumise aeg ning kui palju see maksab. Töötukassalt saab ta omakorda vastu kinnituse, et selle eest on makstud, ning edasi võib õppimine alata.
See, et koolitus võib maksta kuni 15 000 krooni, ei tähenda Liimali selgitusel seda, et end võib nii kaua eri kursustel koolitada, kuni see summa täis saab.
„Siin on ikka mõeldud, et hüvitame üks kord kursuse või koolituse, mis maksab kuni 15 000 krooni,” ütles Liimal. Kui aga vajadus on tõesti põhjendatud, on võimalik võtta ka rohkem kui ühe kursuse eeldusel, et kõik see kokku ei maksa üle 15 000 krooni.
Oktoobrikuu esimese kaheksa päeva jooksul on koolituskaardi alusel endale koolituse valinud ja õppima asunud 74 inimest üle Eesti, kõige rohkem tuntakse huvi Tallinnas ja Harjumaal, edastas töötukassa alamprogrammijuht Berit Vogt. Nende 74 koolituskaardi koolituste kogumaksumus on 444 210 krooni, ühele inimesele kulus keskmiselt ligikaudu 6000 krooni. Rohkem kui pooled neist 74 inimesest tahtsid minna kutselise sõidukijuhi ametialastele täienduskoolitustele. Eriti suurt huvi tunti koolituse vastu, mis annab autojuhile ohtlike ainete veo eriloa. Järgnesid raamatupidamis- ja finantsalased täienduskoolitused (12,5%) ja laevameeskonna töötajate täienduskoolitused (10%). Õppijaid on praegu kõige rohkem Revali merekoolis ning AS-i MSCA ja Autojuhi Koolituse nime kandvates koolitusasutustes.
Koolituskaardi projekt on katsetamisjärgus. Kas ja mis ulatuses see kasutusele jääb, oleneb sellest, kui paljud sel moel täiendusõpet saanutest aasta jooksul töö leiavad. Praeguse seisuga on järgmiseks aastaks aktiivsetele tööturumeetmetele, sh tööturu-koolitusele mõeldud 325 miljonit krooni.
Koolituskaart
Mõeldud erialaseks täiendusõppeks
Koolituskaardi alusel pakutakse:
•• ametiga seotud tarkvarakoolitusi (raamatupidamis- või personalitarkvara, AutoCad, tööstusseadmete juhtimise tarkvara jms), v.a MS Office’i koolitused;
•• sõidukijuhi ametikoolitusi, mille tulemusena saadakse ohtlike ainete, reisijate, veoste vms veo eriluba;
•• teeninduse tipp- ja keskastme spetsialistide ja kontoritöötajate täienduskoolitusi;
•• tööstuse tippspetsialistide ja keskastme tehnikute täienduskoolitusi;
•• laevameeskonna töötajate täienduskoolitusi;
•• muude valdkondade tipp- ja keskastme spetsialistide (näiteks sotsiaaltöötajad, psühholoogid, juristid, arhitektid jt) spetsiifilisi täienduskoolitusi.
•• Ei pakuta juhtimisalaseid, üldisi sotsiaalseid oskusi või isikuomadusi arendavaid ja eriala algtaseme koolitusi.
•• Sobiv õppeasutus tuleb välja valida töötukassa nimekirjast. Vaata: www.tootukassa.ee
Kommentaar
Agne Narusk
toimetaja
Suures koolituskaardi rahva ette toomise tuhinas ununes peamine: kuidas anda uuest võimalusest teada nii, et see oleks kodanikele arusaadav ning et info haakuks sellega, mis peaks neile juba varasemast tuttav olema. Nii juhtuski, et inimestele jäi ekslikult mulje, nagu pääseks nüüdsest töötukassa kaudu õppima vaid siis, kui oled sealt saanud koolituskaardi. Või mida muud sai välja lugeda pressiteate ning selle järgi treitud uudisnupu pealkirjast „Töötud saavad paremaks koolituseks koolituskaardi”. Kehva üllatusena lisandus sellele teadmisele fakt, et koolituskaart on vaid neile, kel on vaja täiendusõpet. Aga meie, ülejäänud, küsisid pettunud.
Õli valas tulle Eesti kõige kuulatavamas raadiojaamas kõlanud sotsiaalministri kommentaar, et koolituskaart parandab oluliselt töötute ümberõppevõimalusi. Tundub, et alustada tuleks a-st ja o-st ning selgitada inimestele, mis ja kellele on tööturukoolitus, mis vahe on ümber- ja täiendusõppel.
P. S. Huvitav, kui paljud teadsid enne seda lugu, et isikustatud koolituskaart polegi nimeline plast- või papist kaart, mida saab taskusse pista?
