Seitse eksiarvamust Merkost
Ei vasta tõele. 1999. aastal pakkus Merko tütarfirma justiitsministeeriumile diili, et ehitab Tartusse vangla ja hakkab seda riigile välja üürima.
Vanglate ameti nõunik Uno Lootsman lõi numbrid kokku ja avastas, et 30 aastaga teeniks Merko enam kui miljardilise kasumi. Ta järeldas, et „esitatud ettepanekut ei saa pidada riigile soodsaks”.
Ka vanglate ameti peadirektor Peeter Näks imestas: „Vangla brutopinna rendihind 138 krooni/m2 eest on võrreldav kesklinna luksusliku büroopinna renditasuga. Pakkuja taotleb põhjendamatult lühikest investeeringute tasuvusaega ja ülikõrget kasumit.”
Näksi arvutuste kohaselt suutnuks riik ise ehitada vangla valmis 3,5 korda odavamalt. Merko jäigi Tartu vangla diilist ilma.
Merkot pole enne maadevahetust uuritud
Ei vasta tõele. Kaitsepolitsei uuris Merkoga seotud riigi rahade liikumist esimest korda juba 2003. aastal.
Tegemist oli Tartu justiitshoonega, mille ehitamine läks justiitsministeeriumile maksma 1,7 miljonit krooni rohkem.
Kaitsepolitsei jõudis järeldusele, et ülekulu tekkis õnnetult asjaolude kokkusattumuse tõttu ning selles polnud keegi süüdi.
Uuritaval ajal oli justiitsminister reformierakonna tipptegija Märt Rask, tänane riigikohtu esimees.
Mais 2004 rääkis tollane justiitsministeeriumi asekantsler Margus Kurm riigikogu õiguskomisjonis „linnas toimuvast ehitushangetega seotud korruptsioonist, mida uurib politsei”.
Kurm mainis miljardilise käibega ettevõtteid, kuid ei nimetanud nimesid. Nii suuri ehitusettevõtteid oli tollal neli: Merko, Eesti Ehitus, FKSM ja Skanska EMV.
Nüüd ütleb riigiprokuratuur, et Kurm ei teadnud siis maadevahetuse uurimisest midagi ning tema näide oli abstraktne.
