"Venemaa on kehtestanud raha vaba liikumise piirangud väljapoole sealset finantssüsteemi. Seetõttu on Venemaa ettevõtjad otsinud alternatiivseid lahendusi raha kandmiseks Euroopasse. Lisaks meedias kajastatud peegeltehingutele, mis tõid Deutsche Bankile suured trahvid, kasutati ka lihtsamat skeemi," seisab rahapesu andmebüroo aastaraamatus.

Nimelt kanti maksete väärtpaberitehinguga Venemaalt Eesti pankades avatud mitteresidentide kontodele Venemaa aktsiaid ja võlakirju. Need realiseeriti siinse finantssüsteemi kaudu ning realiseerimisest saadud raha kanti siin kontosid omanud mitteresidentidele. Alates 2012. aastast realiseeriti Eesti finantssüsteemi kaudu Venemaalt pärit väärtpabereid enam kui 7,3 miljardi euro ulatuses. Saadud raha kanti edasi kümnetesse jurisdiktsioonidesse ning tuhandetele firmadele eri kaupade ja teenuste eest. Soetatud kaupade (kui neid reaalselt üldse soetati) edasine saatus on ebaselge nagu ka informatsioon, mis vahenditest soetati väärtpaberid, mis algselt Eestisse kanti.

Aseri rahapesuskeem - 2012-2015 sügis

Aseri rahapesuskeem (nn Azerbaijani Laundromat) puudutas Eesti finantssüsteemi otsesemalt, kuigi oli sirgjoonelisem ja lihtsakoelisem kui Moldovaga seotud skeemid. Eesti pankades laekus kontosid omavate mitteresidendist äriühingute kontodele raha Aserbaidžaani ettevõtete ja riigiasutuste kontodelt Aserbaidžaani pankadest, kokku läbis Eestit enam kui 3,9 miljardit USA dollarit küsitava päritoluga raha. Kogu skeem on tõenäoliselt veel suurem, sest nii mõnelgi Eestis kontot omanud mitteresidendist äriühingul oli kontosid ka ühes või teises ELi liikmesriigis. Eestist kanti raha edasi kümnetesse riikidesse ning tuhandetele firmadele ja eraisikutele.

Vene-Moldova rahapesuskeem

Venemaalt läbi Moldova kohtutäiturite toime pandud skeem, mida tuntakse ka Russian Laundromat’ina ning mis kestis 2011. aastast kuni 2014. aasta kevadeni. Selle skeemi raames langetati Moldova kohtutes fiktiivsete dokumentide alusel võlgnevust tunnustavad kohtuotsused, mis olid aluseks suurte summade kandmiseks Venemaalt Moldovasse ja sealt edasi valdavalt Lätti, ent ka teistesse riikidesse. Perioodil 2011-2014 kevad kestnud skeemiga pesti kokku 20-46 miljardit dollarit, seejuures läbi Eesti finantssüsteemi vähemalt 1,6 miljardit USA dollarit otse Moldovast ja 380 miljonit USA dollarit Läti kaudu.

Moldova II rahapesuskeem

"Moldova II rahapesuskeem kulmineerus novembris 2014, kui kolme päeva jooksul viidi kolmest Moldova pangast (Banca de Economii, Unibank ja Banca Socială) välja ligikaudu 1 miljard USA dollarit," seisab aastaraamatus. Need Moldova pangad kasvatasid alates 2012. aasta teisest poolest märgatavalt laenuportfelli. Saadud laenud kanti suures osas Läti pankades avatud kontodele ning ringiga laekusid need tagasi Moldovasse, et neid laene teenindada ja õigustada järjest uute laenude väljastamisega.

Laenuraha keerutamise ring katkes novembris 2014, kui vahetult enne Moldova parlamendivalimisi viidi pankadest välja peaaegu kogu likviidne vara ja nad pankrotistusid. Jälgede peitmiseks hävitati pankades dokumente ja kustutati digitaalset informatsiooni. Moldovas järgnesid raha kadumisele pikaajalised protestid tänavatel, valitsuse päästeoperatsioon ja eelarvemiljonite suunamine pankade päästmisse, kiire inflatsioon, valitsuse vahetus ning muud majanduslikud ja sotsiaal-poliitilised mõjud.

Eestist jooksis selle skeemiga läbi mõni miljoni USA dollarit otse Moldovast ning vähemalt 70 miljonit USA dollarit Läti kaudu.