„Tööjõu olukord on terav. Lidlil on turule keeruline tulla ajal, mil teenindussektorisse uue tööjõu leidmiseks ainuke võimalus on konkurentide poole vaadata,” rääkis Lomp. „Ketid, kus on tugevad kauplused, ühtehoidvad meeskonnad ja selged motivatsioonisüsteemid, võidavad selles võitluses igal juhul.”

Samas pole Lidli personaliotsing Selveri personalitööd mõjutanud ning ettevõttel puudub info, kui aktiivselt ja kui paljudele töötajatele on tehtud üle tulemise pakkumine.

Ehkki Selverist on viimasel ajal lahkunud kaks olulist valdkonnajuhti – kaubandus- ja sisekontrolli juht, pole see Lombi sõnul seotud Lidli pakkumisega. „Kaubanduskonkurents kumbagi nimetatud ametikohta puudutanud pole, ammugi ei leia nende nimesid Lidli töötajate nimekirjast,” rääkis Lomp. „Ühel juhul oli tegemist struktuurimuudatusega, teisel juhul poolte kokkuleppega. Liikumisi kaubanduses on toimunud alati ning toimub ka edaspidi.”

Lidli tuleku valguses olemasolevad kaupluseketid tegelevad oma seniste positsioonide kindlustamisega, sest võitlus parimate töötajate nimel ei käi üksnes kaubandusettevõtete vahel. „Konkurents tööjõuturul käib eri valdkondade vahel. Meil on mitmeid näiteid, kus teisest valdkonnast sisenejad võivad anda ettevõttele palju enam väärtust kui kaubandusrutiinist tulnud inimesed.,” selgitas Lomp. "Panustame oma töötajate hoidmisesse konkurentide tegevustest sõltumatult. See on alati olnud Selveri olulisim fookus. Selveril on siin omad tegevused, millega olemasolevaid töötajaid hoiame ja uutele meie ettevõtte atraktiivseks muudame."

Selver hoiab oma töötajaid lojaalsetena näiteks pädevusmaatriksi abil, millega hinnatakse töötajate teadmisi ning oskusi erinevate töölõikude vallas. „See võimaldab eriti multifunktsionaalsetel töötajatel sõltuvalt teeninduspiirkonnast teenida Eesti mõistes keskmist palka,” lisas Lomp.