Selveri ja Rahva Raamatu lettidel laiutab Eestit mustav raamat
"Selle trükise puhul pole tegu keskpärase ajaloolise uurimusega, vaid otseselt Eesti (ka Läti ja Leedu) riigi vastu suunatud ja ühiskonda lõhestava paskvilliga," kirjutab oma blogis insener Olev Vaher, kes soetas raamatu endale Tallinna Merimetsa Selverist 135 krooni eest.
"Raamatus on Nõukogude okupatsioon pandud jutumärkidesse ja väidetakse, et seda polegi olnud. Olnud ilus aeg, kus kogu vastupanu oli ainult kinnimakstud ja merkantiilne sakslaste käsuorjus ning meie iseseisvuspüüe kõige tavalisem fašismiilming," jätkab Vaher.
Selver trükist lettidelt ära korjata ei plaani. „Meie raamatulettide eest vastutab AS Rahva Raamat,” ütles Selveri ostu- ja turundusdirektor Iivi Saar. "Selveri eesmärk on pakkuda laia valikut raamatuid erinevale maitsele. Tsensuuri me ju tegema ei hakka. Siiski peavad kõigi müüdavate raamatute sisu olema kooskõlas kehtivate seaduste ning hea tavaga. Üldjoontes see raamat seda on.”
Rahva Raamatu müügidirektori Sven Mitt kinnitas, et raamat müügis ka Rahva Raamatus. „Kuna see raamat ei õhuta vaenulikkust, siis pole põhjust seda ka keelata. Kõigil on õigus oma arvamusele. Meie õiguseks jääb sellega nõustuda või mitte,” ütles Mitt.
"Me ei telli raamatuid kindlasti mitte päevasündmustest lähtuvalt," lisas Mitt. Ta ei osanud hetkel öelda, kui palju raamatuid on alates märtsi algusest müüdud.
Mitti sõnul ei pea Rahva Raamat raamatu ärakorjamist vajalikuks, eriti seetõttu, et see ühele lugejale ei meeldi. Tema sõnul on raamatu kritiseerija seda ainult sirvinud ja pole seda mitte isegi läbi lugenud.
Ajaloolase David Vseviovi hinnangul on Selveris müügil olev Mihhail Krõsini raamat üks paljudest vildakatest ajalooraamatutest. Samas on tema hinnangul Eestis sõnavabadus, mistõttu selliste raamatute ärakeelamine pole õige.
„Need on erinevad seisukohad ja selliseid raamatuid on maailmas tuhandeid,” selgitas Vseviov. „Eestis on sõnavabadus ja see oleks väga paha, kui hakatakse raamatuid ära keelama, kuna need ei meeldi meile. Ja kes on selle küsimuse üle pädev otsustama, kas jälle tsensuur?”
