"Tarbijatele tähendab see seda, et lairibateenused on laiemas ulatuses kättesaadavamad kui täna," ültes Seppänen arileht.ee-le. "Internet on tõenäoliselt ka kiirem," lisas ta.

"Tekib üldkasutatav võrk, mille abil erinevad operaatorid võivad oma teenust pakkuda sellistes piirkondades, kus täna võrku veel ei ole," selgitas Seppänen.

Praegu toimib Seppäneni sõnul mitu võrku, kuid seal, kuhu seda plaanitakse ehitada, ei ole täna mittemingisugust võrku.

Samasust võrku luuakse Seppäneni sõnul teisteski Euroopa Liidu liikmesriikides, kuid keegi ei ole sellega tõenäoliselt veel väga kaugele jõudnud, kuna info rahastamisvõimaluste kohta tuli Euroopa Komisjonilt eelmise aasta lõpus.

"Kogu asi põhineb EL-i toetusel ja kogu asi on niivõrd värske," sõnas Seppänen.

Seppänen ütles, et ta ei täna päris täpselt ei tea, milline saab olema juriidiline keha, mis hakkab töid tellima ja võrku haldama.

"Osades riikides on valitsus pannud asjaga tegelema mõne riigiasutuse, teistes on ettevõtted loonud sihtasutuse. Ma ausalt öeldes praegu ei tea, sest ei sellist otsust veel ei ole olemas," lisas ta.

Majandus- ja kommunikatsiooniministeerium teatas täna, et ministeerium on koos Eesti infotehnoloogia ja telekommunikatsiooni liiduga algatanud kuus miljardit krooni maksva uue põlvkonna internetiühenduse arendamise projekti EstWin.

Projekti EstWin esimese etapina ehitatakse 6640 kilomeetrit fiiberoptilist kaablit ja 1400 võrguühenduskohta hõlmav side alusvõrk nn baasvõrk, projekti teises etapis ehitavad operaatorid alusvõrgule juurdepääsuvõrgu tarbijatele, kasutades selleks kaasaegseid tehnoloogiaid, mis tagab kõigile soovijatele lairibaühenduse.

Kogu projekti hinnanguline maksumus on kuni kuus miljardit, millest riigi kohustused alusvõrgu arendamise osas plaanitakse katta Euroopa erinevatest struktuurifondidest 1,5 miljardi krooni ulatuses.