„Toetusmeetmete eesmärgiks on kindlustada apteekide olemasolu maapiirkondades selliselt, et apteegiteenuse kättesaadavus võrreldes tänasega ei halveneks. Täna jääb 98%-le Eesti elanikest apteek 15 minuti autosõidu kaugusele,“ ütles sotsiaalkomisjoni esimees Heljo Pikhof.

Ta lisas, et sotsiaalministeerium teeb omapoolseid uuringuid ja ettepanekuid apteegiteenuse paremaks korraldamiseks. Pikhofi sõnul võtab sotsiaalkomisjon nii enda tellitud uuringu kui ka sotsiaalministeeriumi ettepanekud aluseks, et oktoobris hakata välja töötama eelnõu võimaliku toetusmeetme või toetusmeetmete seadustamiseks.

Septembris valmiv uuring peab sisaldama endas põhjalikku analüüsi kahest kaalumisel olevast riiklikust toetusmeetmest: maa-apteekide rahaline toetamine ja apteegiteenuse tegevusloa saamiseks täiendava tingimuse seadmine. Esimesena nimetatud toetusmeedet ehk maa-apteekide rahalist toetust makstaks taotluse alusel ning raha selle jaoks saadakse linnades asuvate apteekide tegevusloa tasudest.

Teine toetusmeede näeb ette, et apteegiteenuse osutamise tegevusloa kõrvaltingimusena kehtestatakse ettevõtjale kohustus asutada struktuuriüksus ehk apteek maapiirkonnas Ravimiameti nõudel.

Analüüsi käigus tuleb hinnata mõlema toetusmeetme rakendamise võimalikku majanduslikku ja õiguslikku mõju, nii ettevõtjatele kui riigisektorile.

Mais võttis Riigikogu vastu apteekide korraldust puudutava seaduse, mis muu hulgas nägi ette, et 4000 või enama elanikuga asulas hakkas kehtima ajutine piirang, mille järgi saab seal kuni 2015. aasta 9. juunini apteeki avada ainult kohaliku omavalitsuse ettepanekul ja ravimiameti nõusolekul. Aastane ülemikuaeg nähti ette seetõttu, et välja töötada täiendavad lahendused apteekide ja apteegiteenuse kaitsmiseks maapiirkondades.