Hollywoodis võib ajada kokku meeletuid summasid. Loo näiteks seriaal, mida toodetakse sadu episoode ning lisaks müüakse ka välismaale. Viimase aja suur nimi selles valdkonnas on näiteks Chuck Lorre, kes on loonud „Kaks ja pool meest"  ning „The Big Bang Theory". Ka Seth MacFarlane on saanud rikkaks erinevate ülipopulaarsete seriaalide tootmisega.  See kõik aga nõuab palju tööd ja väga palju õnne, et sa oma idee tõepoolest maha müüa suudaks.

1992. aastal ostis CBS endale õigused tuua ekraanile pilootosa seriaalist, kus peategelaseks on seersant Cordell Walker. Peaossa võeti Chuck Norris, pealkirjaks sai loomulikult „Walker, Texase korravalvur". Kuu aega enne, kui CBS pidi esimest seeriat filmima hakkama, tundus neile, et stsenaarium on liiga nõrk. Seda juhtub seal kandis tihti, eriti kui arvatakse, et seriaalist võib saada suur edulugu.

Telekanali juhid pöördusid Paul Haggise poole, kes oli stsenaristide seas tuntust kogunud. Tema ülesandeks oli lisada seriaalile vürtsi. Mees ei uskunud eriti, et Walker võiks edukaks osutuda ning töötas stsenaariumi kallal kaks nädalat. Selle töö eest sai mees aga seriaali kaasautoriks.

Walker osutus meeletuks hitiks. 1993. aasta 21. aprillil esimest korda eetrisse läinud seriaal kogus esimesel hooajal 12 miljonit vaatajat ühe episoodi kohta. „Big Bang Theoryt" vaatas selle esimesel hooajal näiteks 8 miljonit silmapaari. Viimane seeria läks eetrisse 2001. aasta 19. mail ning selleks hetkeks oli linti võetud 202 osa. Sellest kasvas välja ka telefilm ning kolm novelli. Kõige selle pealt teenis aga ka Paul Haggis. Kuidas?

Kaasautoriks olemine tähendab seriaalide maailmas palju. Ehkki täpseid numbreid ei ole võimalik teada saada võib eeldada, et juba pelgalt karakterite loomise eest sai ta tasu 3000 dollarit ühe episoodi pealt. Seega teenis ta juba sellega 75 000 dollarit aastas kaheksa aastat järjest. See muidugi ei ole kõik.

Teleseriaalidega saab rikkaks siis, kui sul õnnestub endale välja rääkida „punktid". Üks punkt võrdub ühe protsendiga toote ehk seriaali õigustest. Maksimaalselt on seega jagamisel 100 punkti. Keskmiselt antakse algajale stsenaristile 3 või 4 punkti. End juba tõestanud tegelasele kuni 10. Chuck Lorre tüüpi geeniused võivad endale aga küsida lausa 30 punkti. Kui mees müüs „The Big Bang Theory" esimesed sada episoodi TBS-ile, sai ta iga seeria eest 2 miljonit dollarit õiguste eest. Seriaal tõi aga veel omakorda  sisse 200 miljonit ning kuna Lorrel oli 30 punkti, siis tõi see tema pangakontole 60 miljonit. On välja arvutatud, et nohikutset rääkiv seriaal on aastate jooksul toonud ühe punkti eest sisse 15-20 miljonit dollarit. Lorre 30 punkti tähendab, et tema on saanud 450-600 miljonit. Seda siis ühe sarja eest.

Paul Haggis sai CBS-ilt Walkeri eest tõenäoliselt 5 punkti ehkki neid numbreid ja summasid ei avaldata.

1997. aasta USA oksjonil ostis seriaali õigused USA Network, kes maksis ühe osa eest 775 000 dollarit.

Siia aga lisandub ka välismaalt saadav tulu. Reeglina sõlmitakse need viieks aastaks. Seejärel müüakse seriaali uuesti, nüüd juba odavamalt. Walkeri seriaali pakuti välismaistele telekanalitele esmakordselt 1997. aastal. Tänaseni on see niisiis läbinud neli müüki. Iga korraga kaotab seriaal oma väärtuses.

Välismaine müük toimub veidi teise loogika alusel. Õigused müüakse juba enne, kui esimene episood on ülde eetris olnud. Nii aetakse kokku raha sarja tootmise jaoks ning vähendatakse riske.  Tihti müüakse õigused odavalt, et nö kindel raha kätte saada. Niisiis teenitakse sellelt vähem kui tervelt Ameerika turult.

Siin tabelis on toodud Walkeri tõenäoline sissetulek nelja edasimüügi järgselt:

 1997-20022002-20072007-20132014-2019
USA tulu150 miljonit112,5 miljonit75 miljonit37,5 miljonit
Rahvusvaheline tulu75 miljonit56,25 miljonit37,5 miljonit18,75 miljonit
KOKKU225 miljonit168,75 miljonit112,5 miljonit56,25 miljonit

Nelja müügikorra peale teeb see kokku 562,5 miljonit. Viie punkti omanikule Paul Haggisele tähendab see 28,13 miljonit dollarit. Loo püant on see, et Haggise poolt parandatud stsenaariumit ei kasutatudki, see visati prügikasti, kuid lepingust tulenevalt saab mees tšekke siiani.

Paul Haggisel ei ole pärastki sugugi halvasti läinud. Ta vihkas Walkeri seriaali ja tal oli suur soov kirjutada midagi, mis pühiks talt Walkeri häbi maha. 2004. aastal kirjutas ta stsenaariumi filmile „crash". Ta oli ka filmi režissöör. Selle eest võitis ta kaks Oscarit (parim originaalstsenaarium ning parim film).

Iga kord, kui taas Walkerit vaatama satud, mõtle, et üks mees teenib tänu sellele kümneid miljoneid. Kahe nädala töö eest.