Osalusoptsioonide andmine on levinud töötajate motiveerimise meetod kõrge kasvupotentsiaaliga ettevõtetes. "Optsioonide maksustamist lihtsustav seadusemuudatus tõstab Eesti atraktiivsust startup- ja kasvuettevõtete asupaigana," ütles rahandusminister Sven Sester.

Kehtiva seaduse kohaselt peab töötaja selleks, et optsiooni realiseerimist ei käsitletaks erisoodustusena, hoidma optsiooni vähemalt kolm aastat. Optsioonilepingud võib aga olla tarvis lõpetada ennetähtaegselt töötajatest sõltumatutel põhjustel, eeskätt juhul, kui ettevõte tervikuna müüakse ja uus omanik ei soovi optsiooniprogrammi jätkata, teatas rahandusministeerium.

Ministeeriumi ettepaneku järgi ei loetaks töötajate optsioonide realiseerimist edaspidi erisoodustuseks juhul kui investor omandab täisosaluse optsiooni andnud ettevõttes ning töötajal võimaldatakse realiseerida selleks hetkeks välja teenitud optsioonid.

Kui ettevõtte täisosalus müüakse enne kolme aasta möödumist optsiooni andmisest, ei käsitleta erisoodustusena selleks ajaks proportsionaalselt välja teenitud osa optsioonidest. Näiteks kui kolmeaastasest perioodist on ettevõtte müügi hetkeks möödas kaks aastat, siis kahe kolmandiku ulatuses optsioonide realiseerimist ei käsitleta erisoodustusena.

Kuritarvituste vältimiseks peaksid rahandusministeeriumi ettepaneku kohaselt optsiooniandjad edaspidi esitama maksu- ja tolliametile optsioonilepingud, mida ei ole kas notariaalselt kinnitatud või sõlmimisel digiallkirjastatud.

Muudatuse ettevalmistamisel tegi rahandusministeerium tihedat koostööd iduettevõtete ja finantsteenuseid arendavate spetsialistidega.

Eesti süsteem on rahvusvahelises võrdluses ühtaegu nii lihtne kui ka soodne, kuna ei ole kehtestatud piiravaid lisatingimusi ning asjaajamine on lihtne, teatas ministeerium.

Kui valitsus ettepanekut kabinetinõupidamisel toetab, alustab rahandusministeerium tööd tulumaksuseaduse muutmiseks.