Shell ja Petronas said õiguse arendada Iraagi hiiglaslikku naftavälja
Iraagi naftasektor kuulub riigile ning andis tunamullu 95 protsenti riigi tuludest. Täna ja homme peetavatel oksjonitel üritab Iraak leida arendadajad kümnele naftaväljale.
Shellile ja Petronasele võidu toonud pakkumine annab neile 1,39 dollarit iga toodetud barreli kohta, kirjutas Reuters. Bloombergi teatel osales pakkumises 35 ettevõtet.
Praegu saadakse naftaväljalt 46 000 barrelit naftat päevas, kuid Shelli ja Petronase siht on hakata Majnooni naftaväljal tootma 1,8 miljonit barrelit naftat päevas. (Võrdluseks: Ameerika Ühendriigid, mis on maailma üks suuremaid nafta tarbijaid, tarvitab päevas 20 miljonit barrelit naftat.) Kokku peaks olema Majnooni naftaväljalt võimalik pumbata 12,6 miljardit barrelit naftat.
Naftavarudelt kuulub Iraak maailma kolme kõige rikkama riigi hulka, kuid kolme sõja tõttu viimase 30 aasta jooksul on infrastruktuuri arendamine toppama jäänud. Aastail 1980–1988 pidas Iraak sõda Iraaniga, mis mõjus halvasti nii inimeste elatustasemele kui kõigele muule, mis riigis toimus.
Kolm sõda panid põõna naftatööstuse arendamisele
Kui Iraaniga peetud sõja tõttu vaesunud diktaator Saddam Hussein võttis 1990. aasta augustis ette Kuveidi vallutamise, kuna ei suutnud Kuveidile tagasi maksta sõja pidamiseks võetud 14 miljardi dollarini ulatuvaid võlgu, tulid Kuveidile appi Ameerika Ühendriigid. Pärast nii puhkenud Lahesõda kehtisid Iraagi suhtes rahvusvahelised sanktsioonid. Iraagi sõda, mida alustas USA 2003. aastal, on kogu Iraagi olukorda igakülgselt halvendanud, nii et isegi nafta tootmine on vähenenud Saddami valitsusajaga võrreldes kolmandiku võrra.
Kui Iraak nüüd leiab kõikidele naftaväljadele arendajad, siis võib riik hakata tootma kokku 10 miljonit barrelit naftat päevas. See tõstaks riigi maailma suuremate naftatootjate hulgas mahu poolest praeguselt 11. kohalt kolmandale või isegi veel kõrgemale.
Esimese oksjoni oma naftaväljade arendamisele korraldas Iraagi valitsus juunis. Sellega said Briti päritolu energiakontsern BP ja Hiina riiklik naftahiid CNPC õiguse arendada Rumaila naftavälja. Iraagi ametnike sõnul on nüüd, pool aastat hiljem sõlmimisel veel kahe naftavälja arendamise lepingud.
Kokku õnnestus naftaministeeriumil peale 30. juuni oksjonit sõlmida üks leping, kuigi riik pakkus arendada kaheksat nafta- ja gaasivälja, kirjutas Economist. Naftaminister Hussein al-Shahristani sõlmis selle ainsa lepingu riigi suuruselt teise, Rumaila naftavälja arendamiseks ühisettevõttega, mille on moodustanud Briti päritolu BP ja Hiina riiklik naftakompanii CNPC, kirjutas Economist. Ettevõte peab suurendama välja toodangut praeguselt 1 miljonilt barrelilt päevas 2,85 miljonile barrelile kuue aasta jooksul ja leppima 2 dollari kasumiga barreli kohta loodetud 4 dollari asemel.
Nafta maa alt kättesaamine läheb kallimaks
Praegu toodavad BP ja CNPC Rumaila väljal 1,05 miljonit barrelit naftat, nii et lubatud 2,85 miljonini on veel tükk maad, kirjutas Reuters. Et jõuda sihini, peab selleks panema väga palju raha terasest torude ja tsemendi alla.
See tähendab, et tootmise laiendamine läheb aina kallimaks, sest realiseerimata potentsiaali on niivõrd palju, et keegi ei suuda seda oma praeguste võimsustega arendada.
"Iraak paneb tohutu koormuse naftatööstust teenindavale sektorile," ütles konsultatsiooniettevõtte PFC Energy üleilmsete riskide juht Raad Alkadiri. "Algus on nagu must auk, mis tõmbab sisse suure hulga sektorit lähedastest maadest ja kaugemalt."
Juhul kui arendajad kõigile kümnele naftaväljale leitakse, kasvab Iraagi naftatööstuste teenindamise turg, mille mahuks prognoositakse tuleval aastal 1,4 miljardit dollarit, aastaks 2014 kokku 8 miljardile dollarile ehk kuus korda.
Võidujooks teenuste eest toob kahtlemata kaasa suure hinnatõusu nende hinnas. "Iraagil oleks väga raske kõiki neid projekte teostada. Teenuste hinnad lähevad lakke," kommenteeris Reutersile.
Rahvuslikud huvid hoiavad nafta maa all
Shahristani oli peale juunikuist oksjonit võidukas: enda sõnul oli ta saatnud naftaettevõtetele "sõnumi, et Iraagis on rahvas, kes riigi naftarikkusi kaitseb". Kuid konsulatsioonifirma Medley Global Advisors analüütiku Bill Farren-Price'i sõnul on osa ettevõtteid jäänud oksjonitelt kõrvale, lootes, et varsti on naftaministri ametis keegi, kes pakub soodsamaid tingimusi.
Pärast USA juhitud sissetungi Iraaki, millega kõrvaldati võimult Saddam Husseini režiim, on Iraagi naftatoodang vähenenud kolmandiku võrra. Iraagi naftatööstuse riigistas Saddam Hussein 37 aastat tagasi.
