Shelli Sahhalini-projekt näitab naftatööstuse pelutavat tulevikku
Vaadates peaaegu pool aastast jääga kaetud Sahhalini süngetele kallastele rajatava projekti mõõtmeid, saab tulevik olema kallis, keerukas ja eeskätt suur.
Saare põhjakaldal kerkivad merre Venemaa kaks suurimat betoonehitist. Jalgpalliplatsi mõõtmetega ja 15-korruselise maja kõrgused platvormid on kohale pukseeritud tuhande meremiili kauguselt. Umbes 6000 ehitajat töötavad ?40 kraadini ulatuvas külmas, et rajada saarele 800 kilomeetrit torujuhtmeid.
Lõunakaldal asuva Aniva lahe äärde ehitatakse Venemaa esimest vedela maagaasi tehast. Seal jahutatakse maagaas vedelasse olekusse ning viiakse Jaapanisse, Lõuna-Koreasse ja USA-sse.
Shellil on raske
ExxonMobili juhitav konsortsium alustas oktoobris projektiga Sakhalin-1 nafta pumpamist. Royal Dutch Shelli taktikepi all töötav Sakhalin-2 toodab naftat juba 1999. aasta suvest.
Shelli projekti praegu rajatav teine faas aga on hoopis teiste mõõtmetega. See on ülekaalukalt suurim välismaine otseinvesteering Venemaale ning üks maailma suurimaid nafta ja maagaasi koosarendusprojekte. Sekundis kulub sada dollarit ja aastas 60 miljonit inimtöötundi. Valmides toimetab see Aasia energianäljastele riikidele kuni 150 000 barrelit naftat päevas ja 9,6 miljonit tonni vedelat maagaasi aastas. Edasine laiendamine võib tootmismahu kahekordistada. Kuid nime ?kõigi projektide ema? sai see Shelli töötajatelt oma tehnilise keerukuse pärast.
Maailma suuruselt kolmandal energiafirmal Shell on viimasel ajal raske uute nafta- ja maagaasireservide leidmises konkurentidel kannul püsida. 2004. aastal puhkes skandaal, mis tõi suure trahvi ja viis ametist firma tollase juhi söör Philip Wattsi, kui selgus, et Shell valetas oma ?tõestatud? varud 40% suuremaks.
Sakhalin-2, millest firmale kuulub 55% (projekti haldava Sakhalin Energy osanikud on ka Jaapani Mitsui & Co ja Mitsubishi Corporation), paneb Shelli juhtimisoskused proovile. Algne eelarve kuni 2014. aastani oli kümme miljardit dollarit. Möödunud juulis pidi ettevõte tunnistama, et kulud on kahekordistunud. Kuigi tööstusharu vaevab kuluinflatsioon, viitab nii suur tõus, et Shell alahindas projekti keerukust.
?Ma mõistan täielikult, et see mõjutab meie mainet ? kindlasti selle projekti osas ? ja loomulikult ma muretsen, et see võib teistele meie tegevustele üle kanduda,? rääkis Shelli tegevjuht Jeroen Van der Veer möödunudaastases intervjuus. Ta usub, et firma tulevik seisneb mitme miljardi dollaristes projektides, mida ta kutsub ?elevantprojektideks?. Praegu on neid töös kolm, Van der Veer tahab, et kümnendi kuludes oleks korraga töös kümme.
Praegu peab ta aga kahjusid minimeerima. Shelli juhitav konsortsium räägib läbi Vene valitsusega, et too nõustuks suurenenud eelarve tõttu kauem ootama, kuni projektist tulu hakkab saama. Venemaa teenib projekti pealt kokku hinnanguliselt 50 miljardit dollarit. Hiljutisel riigivisiidil Hollandisse andis Vladimir Putin isiklikult Shelli juhile teada, et ei ole eelarve ületamisega rahul.
900 roostes pommi
Gazprom keeldus Shellile andmast osalust hiiglaslikus SŠtokmani maagaasiväljas Barentsi mere ääres. Vene ametnikud vihjasid, et osa süüst peitub Sahhalini projekti probleemides. Veelgi hullem, Gazprom pidi omandama veerandi Sakhalin-2-st. Nüüd nõuab Vene riigifirma tehingu tingimuste muutmist.
Shell ei ole oma muredega üksi. Lihtsad väljad on juba kasutusel ja tootjad peavad nafta ja maagaasi arendusprojekte kaugemalt otsima. ?Üks väljakutseid on, kus nüüd puurida,? ütleb nõustamisfirma Wood Mackenzie maagaasianalüütik Frank Harris. Ta lisab, et Barentsi mere ääres peaks veel avastamisruumi olema. Kuid tootmine ei saa lihtne olema. Statoilil on raskusi oma Snohviti maagaasi arendusprojektiga, mille tähtaeg on lükkunud aasta võrra ja eelarve kasvanud 50%.
?Oli märksa lihtsam, kui naftat sai oma tagaaiast Texases,? ütleb Sakhalin Energy põhjapoolse töötlustehase ehituse juht John Burn. ?Nüüd peab Sahhalini-taolistesse kohtadesse tulema.?
Keskmine talvine õhutemperatuur on saarel -24ŗC ja see asub keset taifuunipiirkonda. Platvormid peavad vastu pidama hiiglaslikele jäämägedele ja ka sagedastele maavärinatele. Kümne aasta eest tappis 7,5-palline maavärin Neftegorskis 2000 inimest.
Venemaa ja Jaapan sõdisid kaua aega Sahhalini pärast. Shell on ehituse alalt eemaldanud umbes 900 roostes pommi.
Mure Sahhalini keskkonna, eeskätt lõhepopulatsiooni ja suvise sajapäise hallvaalakogukonna pärast on muutnud Shelli looduskaitsjate sihtmärgiks kõikjal maailmas. Veealuse torujuhtme vaalade asualast eemale viimine läks maksma 300 miljonit dollarit. Suurem mure on, et ettevõttel ei ole veel plaani, mida teha jääaluse naftareostuse korral.
Sahhalin asub suurte energiatarbijate keskel
?? Sahhalini lähistel on hinnanguliselt 45 miljonit barrelit naftaekvivalenti ? sama palju kui Briti, Norra ja Hollandi Põhjamere varud kokku. Sahhalin asub maailma kõige kiiremini kasvavate energiatarbijate keskel: Hiina, Jaapan ja Lõuna-Korea ühel, USA teisel pool.
?? Viimase ajani Moskva saare vastu erilist huvi ei tundnud. Otselennuliin Sahhalin-Moskva loodi alles hiljuti, varem oli lihtsam sõita laevaga Jaapanisse.
?? Rosneft pumpas küll Sahhalinil veidi naftat, kuid merepõhjas olevate varude kasutuselevõtt olnuks välispartneriteta liiga kallis ja tehniliselt keerukas.
?? 1994. aastal sõlmitud koostööleping on toonud saarele kümneid miljardeid dollareid.
?? Naftatööstus lõi uueks seni peamiselt kalapüügist elatunud saare, mille asukad sealt Nõukogude Liidu lagunedes hulgaliselt lahkuma hakkasid. Praegu on elanikke 550 000 ringis, tööpuudus umbes 1%.
