Riigiduuma esimees Boris Grõzlov avaldas paar nädalat tagasi Moskvas Puhta vee foorumil arvamust, et Venemaa on asunud vee eksportimise kavade väljatöötamise juurde, kirjutas Zonakz. „Arvan, et viie, maksimalselt kümne aasta pärast saab Venemaa vee-eksport reaalsuseks,“ ütles Grõzlov. „Meie maal on selleks palju võimalusi. Samal ajal paljudel meie naabritel valitseb nõudlus vee järele.“
Geopoliitikute hinnangul sattuvad Kesk-Aasia riigid just vee abil Venemaast sõltuvusse. Selle piirkonna elanike arv kasvab, kuid samal ajal suureneb ka vee defitsiit. Kui praegu tarvitab Kesk-Aasia inimene aastas 2800 kuupmeetrit vett, siis 2020. aastaks väheneb vee kättesadavus 1700 kuupmeetrini inimese kohta, mis kujutab ÜRO hinnangul ohtlikku defitsiiti.
Alles paar aastat tagasi tegi Moskva linnapea Juri Lužkov ettepaneku, pöörata Siberi jõe Obi voolusängi nii, et kuni 7 protsenti selle veest voolaks hoopis Kasahstani, kust tuleks ehitada kanal kuni Araali mereni.
Veepuudus põjustab Kesk-Aasia riikide vahel lahendamatuna näivaid pingeid, mis mustemate stsenaariumide järgi võivad areneda isegi kohalikeks sõdadeks.