Sideoperaatorid liituvad Maksehäireregistriga
Sideoperaatorite liitumine registriga on seotud erinevate kommunikatsiooniteenuste üha suureneva kasutamisega ning vajadusega lihtsustada teenustega liitumise protseduure nii kliendi kui teenuse pakkuja seisukohast.
"Maksehäireregistrist on kõige rohkem kasu korralikule kliendile," ütles EMT peadirektor ja juhatuse esimees Peep Aaviksoo. "Maksehäireregistri nimekirja mittekuulumine kinnitab tema usaldusväärsust ning võimalik on kehtestada talle leebemaid protseduurireegleid - näiteks mitmete uuelt kliendilt nõutavate ettemaksete puhul, millega operaatorid praegu vähendavad oma riski. Seega aitab Maksehäireregister kaasa firmade klienditeeninduse paindlikkuse tõstmisele."
Tele2 juhatuse esimees Üllar Jaaksoo selgitas, et nn. "unustajate" tarvis on kõigil operaatoritel olemas mugav teenus arve tasumiseks otsekorraldusega, mis aitab ära hoida maksehäireregistrisse sattumist hajameelsusest. "Tasumisega seotud murede ennetamine paraneb, nii klientide kui teenusepakkujate jaoks," ütles Jaaksoo.
"Eesti Telefon näeb registriga liitumises võimalust lisada paindlikkust klienditeenindusse ja teisalt laiendada hea kliendi krediidivõimalusi," ütles Eesti Telefoni juhatuse esimees Valdo Kalm.
"Radiolinjal on hea meel, et selline register ühendab nüüdsest telekommunikatsiooniteenuse pakkujaid," ütles Radiolinja Eesti juhatuse esimees Sami Seppänen. "Aasta eest sõlmitud infovahetusleping Krediidiinfoga on andnud meile võimaluse määrata kliendiks taotleja või olemasoleva kliendi krediiditingimusi vastavalt teistelt liikmetelt laekunud info põhjal. Nüüd muutub sarnase info vahetus klientide maksekäitumise kohta operatiivsemaks, mis aitab tõsta operaatorite teeninduskvaliteeti."
"Mida rohkem firmasid Maksehäireregistriga liitub, seda põhjalikumaks ja usaldatavamaks muutub klientide ja koostööpartnerite tausta kontrollimise tulemus," ütles Krediidiinfo AS tegevdirektor Veiko Meos. "Tahan aga rõhutada, et Maksehäireregister ei ole mingi häbipost ega must nimekiri, vaid tõepoolest abivahend partnerite ja klientide maksekommete kontrollimiseks."
Info maksehäirete kohta pärineb Maksehäireregistri liikmetelt või teistelt andmeid edastanud krediteerijatelt. Maksehäire on laenusaaja poolt rahalise kohustuse täitmata jätmine rohkem kui 45 päeva arvates maksetähtpäevale järgnevast päevast. Maksehäireks loetakse võlgnevus alates 500 kroonist koos intresside ja viivistega. Maksehäireregistri info kajastab võlgnevuse tekkimise- ja lõppemise kuupäeva või seisu ning summa suurusjärku ja päritolu. Andmed maksehäirete kohta säilitatakse ning need hoitakse andmebaasis nähtavad 7 aastat arvates maksehäire kustutamise päevast.
