Siemens maksis peale mobiilitootmise lõpetamiseks


Ettevõttele tekitab see fakt piinlikkust, töötajates aga lihtsalt kibedust.

Münchenis baseeruv maailmakontsern Siemens tõmbus tagasi prestii?sest mobiilitootmisest ja näitas sel moel, et ei valda seda äri. Paremini loodab hakkama saada BenQ, Taiwani firma, mis võttis Siemensi mobiiliharu üle, selle eest midagi maksmata. Hoopis münchenlased maksid taiwanlastele veerand miljardit eurot (3,9 miljardit krooni) peale ? peaasi, et kahjumlikust ärist lahti saada.

Laialt levinud arvamuse järgi kahjustavad saksamaist majandust eeskätt suured tööjõukulud või põikpäised ametiühingud. Tavaliselt ei tule kõneks, et kõrgepalgalised juhid teevad suuri vigu, mida isegi kõige paindlikumad kaastöötajad enam siluda ei suuda. Siemens on selle kohta silmapaistvaid näiteid.

Kärpimisvajadus

Poliitikutelt saavad peapesu pigem välismaised ? tihtipeale anonüümsed ? investorid, kes ettevõtteid tükkideks lõhuvad või isegi verest tühjaks imevad, kui suurte Saksa firmade juhatused, kellega valitsus on heades suhetes. Siemensi eksjuhti Heinrich von Piererit, kes praegu istub ettevõtte nõukogu eesotsas, peetakse poliitika suureks mõjutajaks. Aastaid oli ta kuulus ühiskondliku mõtlemisega juhina, kes kaitses end aktsionäride ridadest tulevate ahnete nõudmiste vastu. Lõpuks hakkas temagi kasumi suurendamiseks oma kontserni kärpima ? iga selle haru. Loobuti põhimõttest, et tugevad allüksused hetkel nõrgemad raskustest välja tõmbavad. Firmaväliselt toob see kaasa tunnustust, ettevõttesiseselt aga suure surve, mis ei mõju alati tervendavalt. Vahel pärsib see ka ettenägelikkust.

Lühiajaliselt aitab peaaegu alati fantaasiavaba lahendus: tööjõukulude alandamine. See tõstab aktsiakursse ja osanike tuju samavõrd, kui otsustajate palku juhtkonna korrustel. Pikaajaliselt ei sõltu tulemus vaid töötajaskonna ja palkade vähendamisest ning tööaja pikendamisest. Siemensi edutu mobiiliäri näitab seda muljetavaldavalt.

Kontsern ei suutnud end kasvaval turul kehtestada. Selle aasta esimeses kvartalis müüdi üle maailma rohkem mobiile kui kunagi varem. Kuid Siemensi turuosa on selles vallas kahanenud ? koguni alla 1999. aasta madalat taset. Ja seda hoolimata töötajate suurtest ohvritest.

Saksamaale omast debatti kapitalismi olemuse üle siiski ei tekkinud: töövõtjad ning nende esindajad nõukogus ja ametiühingus olid liiga nõrkadel positsioonidel. Hoopis Siemensi kontsern, mis varasematel aastakümnetel oma töötajates oli kindlustunde loonud, avas suvel turmtule: firma ähvardas mitmel korral viia mobiilitootmise üle naaberriiki Ungarisse, kus on madalamad palgad ja maksud.

Meeleolu nullis

Hirm, viha ja kurbus langetasid töötajate meeleolu nulli. Nad tundsid survet ja tegid suuri järeleandmisi. Nad töötasid kauem ning mõnikord isegi väiksema raha eest. Kasu polnud sellest midagi. Nüüd peavad mobiilivalmistajad taas oma töökohtade pärast värisema. Kuna allüksus jäi ikka kahjumisse, võiks oletada, et tööjõukulud on endiselt liiga kõrged. Või kuidas?

Vale. Häda põhjuseks ei olnud liiga kõrged kulud. Hoopis vastupidi. Koos ühe ärinõustamisfirmaga uuris ajakiri Wirtschaftswoche välja, et Siemensi tootmiskulud kannatavad võrdluse konkurentidega vägagi hästi välja. Töötajatel on sellest aga vähe kasu. Sest Siemens ei saa oma toodetest lahti. Vähemalt mitte sellise hinnaga, mida tema konkurendid mobiilijaemüüjatelt oma telefonide eest saavad. Edu võti: tuleb luua trende või need vähemalt ära tunda. Ja õigeaegselt.

Ühehäälselt väidavad asjatundjad, et saksa elektroonikahiiglane magas maha klientide huvi nii klapiga telefonide kui ka fotoaparaadiga mobiilide vastu. Ja isegi siis, kui Siemens midagi julget ette võttis, läks asi kiiresti untsu: möödunud aasta suurim läbikukkumine oli Xelibri. Müncheni firma üritas turustada puudritoosikujulist seadet butiikides moekaubana. Projekt äpardus ja läks palju raha maksma. Kuid maitsevääratused, mida tuleb ette ka parimates disainiperedes, on veel vabandatavad.

Tõsisemalt mõjus 2004. aastal tarkvaraviga, mis avaldus uue 65-seeria mobiilide turule tulles. Telefon pidanuks aku tühjenemise korral pehmel toonil hoiatama. Tegelikult päästis mobiil valla kraaksatuse, mis mõned kasutajad oma kõrva trumminaha pärast muretsema pani. Taas lendasid miljonid tuulde ? seekord telefonide tagasikutsumise korraldamiseks. Hullem oli aga see, et firma maine sai kõvasti kannatada. Ja seda sektoris, kus tootjad peaaegu vaid heast imid?ist toituvadki.

Selle taustal polegi imestada, et Siemens ka uue UMTS-põlvkonna mobiilide vallas just progressi eesjoonel ei asu. Sellekohastele küsimustele vastati pikka aega vaid piinliku vaikusega. Oleme veidi hilinenud, pidid vastutavad isikud lõpuks tunnistama.

Uued tooted turule

Seepärast võiks kokku kuuele tuhandele asjaomasele Siemensi töötajale lohutuseks olla, et BenQ on tuntud firmana, mis trendidele iseäranis paindlikult reageerib. Kõige olulisem on uute toodete kiirem turuletoomine, toonitab BenQ juht K.Y.Lee. Sealt särab lootuskiir. Siiski jääb üks küsimus: kas taiwanlased tulevikus vajavad Kamp-Lintforti tehast, kus asub peaosa Saksa mobiilitootmisest? Kõigist lepingutest ja järeleandmistest hoolimata võib BenQ tootmise seal 2007. aastal sulgeda.

Siemens on selleks ajaks juba kaugel. Aktsionärid oskavad seda hinnata. Nende vaimustuses oli kontserni juht Klaus Kleinfeld kindel. Siemensi aktsia kurss andis tehingu avalikustamise järel kogu börsile tiivad.

Muidu on Siemens edukas

?? Siemensi ärinäitajad on suurepärased nii elektrijaamaturbiinide, diagnostikaseadmete kui ka automaatika vallas. Mobiilide tootmine tõi kontserni 75 miljardi euro suurusest kogukäibest vaid viis miljardit. Kuna tegemist on tavainimesele kõige lähedasema Siemensi tootega, keskendus avalikkuse tähelepanu viimasel ajal peamiselt just mobiilide toodangust tingitud kahjumile.

?? ?See varjutas kõiki meie edusamme,? tõdes Siemensi juhatuse esimees Klaus Kleinfeld pressikonverentsil, kes vaid neli kuud pärast ametisseastumist mobiilitootmise firmast lahutas.

?? Asjatundjate hinnangul on mobiiliäri müümine kiiresti kasvavale Taiwani firmale küllalt mõttekas. Siemensi edukad harud valmistavad tooteid peamiselt äriklientidele, eraklientide turg erineb sellest märgatavalt. Kui tööstustoodete turu tsükleid on võimalik pikemale ajale ennustada, siis tarbekaupade sektoris tuleb igale tuulemuudatusele väga kiiresti reageerida.

Copyright Die Zeit, artikli tõlkis Erik Aru