TõNIS PALTS
KOMMENTAAR
Siga on eesti põllumajandus, traat on Eesti sidevõrk ja tiiger on infotehnoloogia osas haritud eesti noorsugu.
Kõige liikumapanevam jõud tehnoloogia arenguks on inimlaiskus.
Kuna kivimürakaid lohistada oli ebamugav, siis leiutas inimene ratta. Pärast kividele rataste alla panemist sai kiviga hoopis väiksema pingutusega sihtkohale. Kogu maailma tehnoloogia areng koosnebki sellistest laiskusest tingitud leiutiste jadast.
Tahame olla kuulsad ja rikkad
Inimühiskonna arengut tervikuna viivad edasi kolm himu: raha, kuulsus ja seks. Targad eestlased tahavad olla kuulsad ja tahavad palju raha, nad teavad, kuhu liigub ühiskond meie ümber - infoühiskonda.
Infoühiskonnas on paradiis, kus tark ja laisk eestlane ei pea hommikul 1. liini trammiga sõitma Lasnamäelt Koplisse, vaid lahendab oma tööülesanded kodust poole tunniga võrku ühendatud arvuti abil ja sõidab siis isikliku helikopteriga Võhma, kus on just rajatud endise seavabriku ruumidesse viie tärni hotell. Golfi mängima.
Me tahame olla kuulsaimad ja rikkaimad ja jõuda infoühiskonda ennem teisi, sest siis saame olla laisemad, saame teistest paremini ja mugavamalt elada. Selge on ka see, et enne teisi on võimalik kohale jõuda, valides kõige sirgema tee ja tegemata mingeid jõudu kulutavaid jõnkse. Loogiline, kas pole. Noh, hakkame siis minema, targad laisad eestlased.
Aga tegelikkuses? Me kõik teame, kuhu peaks suunduma, aga ei tegele sellega üldse, vaid parimal juhul liigume risti õige suunaga. Parimal juhul seepärast, et kohati liigume ka hoopis kaugemale infoühiskonnast.
Siit saab teha ainsa järelduse: meil puuduvad mõlemad edasiviivad omadused, nii tarkus kui laiskus. Kõrvalt vaadates paistab, et lollid eestlased rügavad tööd lihtsalt selleks, et midagi teha, mitte selleks, et kuhugi jõuda.
Et kuhugi jõuda, on esiteks vaja inimest, kes oleks selleks valmis, ja teiseks informatsiooni kiirteed ehk head telekommunikatsiooni infrastruktuuri. Eestlaste ettevalmistamist tuntakse meil juba mitu aastat tiigrihüppe nime all ja vaatamata pisivigadele on selle algatajate vastutustunne oma rahva saatuse pärast kadestamist väärt. Teisest eeldusest, see on informatsiooni kiirtee riiklikust arengu strateegiast ei armastata aga rääkida. Strateegia puudumisel tiiger küll hüppab, aga takerdub traatidesse.
USA-s tuntakse seda poolt projektist Information superhighway nime all. Ristiisaks on asepresident Al Core. Ilmselt peame ootama, et tuleks avalikkuse ette uus Toomas Hendrik, kes tooks käibesse sama kõlava kaubamärgi, kui seda on tiigrihüpe.
Nagu kogu majanduses on ka sidevaldkonnas edasiviivaim jõud konkurents. Kahjuks tuleb siin arvestada, et monopol on tihti paratamatu. See ei tähenda, et monopol oleks hea. Ei ole olemas head monopoli, on olemas halb monopol ja veel halvem monopol. Riik peab oskama targalt käituda, et juhtida monopole ja tekitada nii palju konkurentsi, kui majanduslikult on võimalik.
Tiiger ja traadid on sealjuures omavahel tugevamini seotud, kui esialgu silma paistab. Mida paremini valmistame ette oma kodanikke käsitsema infotehnoloogiat, seda rohkem kasutatakse sidevõrke, seda kiiremini need arenevad, s.t igast tiigrihüppesse investeeritud kroonist tuleb suur osa tagasi telefonifirmadele.
Tiiger takerdub traatidesse
Seega muutuvad telefonifirmad keskseteks meie liikumisel infoühiskonda. Kui meil puudub kodudes võimalus valida kahe telefonifirma vahel, siis tiiger lihtsalt puuakse Eesti Telefoni vasktraadiga üles.
Eesti valitsus kinnitas Eesti Telefoni järgmise kümne aasta äriplaani, mille alusel firma investeerib küllalt ühemõtteliselt järgnevatel aastatel oma monopoolse seisundi tugevdamiseks. Seega riik, kes peaks oma kodanike ja riigi arengu eest seisma, investeerib eestlaste raha nende huvide vastaselt. Riik käitus nagu omanik, kes kinnitas relvatehase äriplaani, millesse on muuseas kirjutatud, et kogu toodang suunatakse omanike hävitamiseks.
Ma ei kahtle, et see ei ole riigi kavatsus, küll aga arvan, et riik on lohakalt oma kodanike huvide eest seisnud.
Me ei saa mitte kunagi eesrindlikuks põllumajandusmaaks, küll aga võiksime saada eesrindlikuks infotehnoloogia riigiks. Viimane teeks meist ka eesrindliku riigi kogu maailmas.
Tõnis Palts on AS Levicomi tegevdirektor ja juhatuse esimees.
