Sigaretitootmine koondub aina väiksema hulga suurfirmade kätte

Tänu kõrgele aktsiisimaksule, piirangutele ja suitsetamisvastastele kampaaniatele ei ole suurtel tubakakontsernidel uustulnukate konkurentsi karta.

Mida enam ettevõtted kontsentreeruvad, seda rohkem jõudu jääb neil hindade määramiseks, mis tähendab kasumi suurenemist. Lisaks on suurfirmadel väiksed tootmiskulud, samuti müüvad nad toodangut pigem otse väikestele toidupoodidele kui suurtele jaekontsernidele, kes võiksid neilt soodsamaid hindu välja pressida.

Maailma suurim tubakaturg asub praegu Hiinas. Sealsed 350 miljonit suitsetajat tõmbavad ära umbes 30% maailma toodangust. Tänu sellele on Hiina riiklik pea monopoolses seisundis CNTC, mis valmistab aastas ligi 1,8 triljonit sigaretti, ka maailma suurim tootja, kelle tegevusvälja vaatavad lääne kontsernid kadedusega. Üks võtmeküsimusi ongi, kas millalgi avaneb Hiina turg välismaalastelegi või püüab hoopis Hiina hiiglane ülejäänud maailmas edu saavutada.

Kuni Hiina turg jääb ligipääsmatuks, peavad lääne suurtootjad leppima ülejäänud maailmaga. Suurim neist on USA kontsern Altria Group – Philip Morrise omanik –, mis valmistab aastas ligikaudu triljon tubakatorukest.

Rahakuhi otsib kohta

Tublisti jäävad temast maha British American Tobacco ja hiljuti viiendal kohal paiknenud Briti tootja Gallaher ostnud Japan Tobacco. Neljandat kohta hoidev Briti Imperial Tobacco püüab püsida nende kannul, kavandades tööstusharu kuuenda numbri, 1999. aastal kunagiste Prantsuse ja Hispaania tubakamonopolide Seita ning Tabacalera baasil moodustatud Altadisi omandamist. Kui seegi liitumine õnnestub – Altadis on tõrjunud juba kaks Imperial Tobacco lähenemiskatset –, täidaksid neli suuremat valmistajat juba ligi 70% maailma tubakaturust (muidugi kui Hiinat mitte arvestada).

Seepärast ei ole Imperial Tobacco ka ainus, kes Altadisi vastu huvi tunneb. Ülirikaste klientide vara paigutavad suletud fondid, kes muidu hoiavad end sedavõrd kontsentreerunud ja halva kuulsusega harudest eemale, ihaldavad samuti tubakatööstuse suuri kasumeid. Nii püüabki suletud fondide kontsern CVC, kellel hiljaaegu ebaõnnestus Briti kaubamajaketi Sainsbury ostmine, koostöös teise omasugusega, PAI Partnersiga enda rahakuhja hoopis sigarettide valdkonda paigutada.

Varemgi levinud

Sigarette olevat Euroopas esmakordselt valmistanud Prantsusmaa ja Lõuna-Hispaania sigaritehased tubakajääkidest. Näiteks Alexandre Dumas’ romaani “Krahv Monte-Cristo” lugenud mäletavad ehk, et Idamaades, näiteks Egiptuses valmistatud sigaretid olid varemgi Euroopas mingil määral levinud. Ingliskeelses maailmas hakkasid sigaretid levima Krimmi sõja ajal 1850-ndate keskel, mil Briti sõdurid hakkasid türklaste eeskujul ajalehepaberisse keeratud tubakat tõmbama. Saksamaal avati esimene sigaretivabrik 1862. aastal Dresdenis, Austrias kolm aastat hiljem. Tõeline võidukäik sai aga alguse Esimese maailmasõja kaevikutes, kus kiirestitarbitav sigaret oli märksa praktilisem kui piibud ja sigarid, mida seni eelistati. Pärast sõda levis sigaret enneolematu kiirusega ka tsiviilelus.

Saksamaal valmistati veel möödunud sajandi keskelgi sigarette eeskätt väiksemates ja keskmise suurusega firmades käsitööna. USA-s aga oli tootmine selleks ajaks juba täielikult mehhaniseeritud.

Näiteks enne Teist maailmasõda jagas suur osa tootjaid iga sigaretipakiga kogumiskaarte. Ilmasõjaaegse paberinappuse tõttu sellest kombest loobuti. Pärast Teist maailmasõda hakkas ilmnema mure suitsetamise ohtlikkuse pärast, mida tubakafirmad püüdsid summutada. Pikalt see neil ei õnnestunud. Alates 1971. aastast keelas USA president Richard Nixon tubakareklaami televisioonis. Enamikus maailma riikides on sigaretiostjatele kehtestatud vanusepiirang, mis tavaliselt on 18 aastat, suure suitsetajate osakaaluga Jaapanis aga 20 aastat. Mõnes Euroopa riigis, nagu Austrias, Belgias, Hollandis, Portugalis, Saksamaal ja Suurbritannias, on piiriks 16 aastat. Tõsi, neist viimane tõstab piiri tänavu oktoobrist 18 eluaastani. Näiteks Egiptuses, Indias või Šveitsis võib aga sigarette osta igas vanuses.

Läänemaailma suurimad

Altria Group

•• Tuntumad kaubamärgid: Philip Morris, Marlboro, Parliament, L&M, Chesterfield, Bond Street, Benson&Hedges (Ladina-Ameerikas)

•• Käive 2006: 101,4 mld dollarit (1166 mld krooni)

•• Kasum 2006: 12 mld dollarit (138 mld krooni)

British American Tobacco

•• Tuntumad kaubamärgid: Kent, Dunhill, Lucky Strike, Pall Mall, Vogue, Benson&Hedges (üle 80 riigis nt Austraalia, Uus-Meremaa, LAV), Rothmans

•• Käive 2006: 25,2 mld naela (579 mld krooni)

•• Kasum 2006: 2,0 mld naela (46 mld krooni)

Japan Tobacco

•• Tuntumad kaubamärgid: Camel, Mild Seven, Salem, Winston, North Star, YSL

•• Käive 2006: 39,5 mld dollarit (454 mld krooni)

•• Kasum 2006: 1,7 mld dollarit (19,6 mld krooni)

Imperial Tobacco

•• Tuntumad kaubamärgid: Davidoff, West, Rizla

•• Käive 2006: 11,7 mld naela (269 mld krooni)

•• Kasum 2006: 858 milj naela (19,7 mld krooni)

Altadis

•• Tuntumad kaubamärgid: Gauloises Blondes, Gitanes

•• Käive 2005: 12,7 mld eurot (199 mld krooni)

•• Kasum 2005: 629 milj eurot (9,8 mld krooni)