Kallas tõdes, et me ei tea tegelikult, kui paljudel Eesi elanikel on enda kinnisvara ja kui palju selle taga on laene, mis on enamasti vältimatu kinnisvara soetamisel.

Me tuleme ühiskonnast, kus kinnisvara omamine oli praktiliselt keelatud. Kooperatiivkorter nõukogude ajal oli sisuliselt karistus. Kes ehitasid oma maja, olid selleks sunnitud ja priviligeeritud osa elanikkonnast sai riigilt korteri, rääkis Kallas.

Kallas tõdes, et omavalitsus ei saa tegelikult kinnisvaraarendusest mingit kasu. Miks peaks vallavalitsus kinnisvaraaredust toetama, kui suurem osa valijaid on selle vastu ja kinnisvaraarendus toob kaasa suuri probleeme nagu transport, lasteaiad, uued koolid jne.

Eesti Panga statistika kohaselt on kinnisvara tagatisel võetud laenude jääk 6,8 miljardit. Kallase sõnul ei ole meil selget ettekujutust, kui jätkusuutlik see on. „Ülevaadet kui jätkusuutlik on laenu teenindamine, täielikku ülevaadet selle kohta ei ole kuskil,“ kinnitas Kallas.

„Eelmine finantskriis oli hirmuäratav, sundis pankadesse juurde panema 4,3 triljonit eurot selleks, et majandus jääks püsti,“ meenutas Kallas 10 aasta tagust kinnisvaralaenudest alguse saanud finantskrahhi.